4. november 2008

Liha kasvatab lihast

Oled see, mida sööd. Selles ütluses on palju tõde. Kui sööd üksnes sparglit, hakkad mõne aja pärast ka ise seda taime meenutama. Ja kui sööd liha, siis… No, said kindlasti aru. Ei, sa ei muutu kohe lehmaks.

Oled kindlasti teadlik, et rohkesti energiat sisaldaval toitainel, valgul, on tähtis roll massi kasvatamisel. Oled ehk ka teadlik, et on olemas erinevad valgud: aeglased ja kiired, loomsed ja taimsed… Nimekiri on pikk. Kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et punane liha veis, lammas, siga, ulukid sisaldavad vähe rasva, palju valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid, kuid neis puuduvad süsivesikuid. Punane liha on samas ka liha, mis kõige rohkem sarnaneb meie endi lihastike koostisega, mis tähendab, et see peaks olema meile parim ja loomulikeim lihaste ehitusmaterjal.

Tuntud valguallikas

Punane liha on kaua olnud vestluste keskpunktis, seda ka kulturistide seas. 80- ja 90-ndad olid rasvafoobia perioodid ning sel ajal vältisid nii mõnedki liha valguallikana tema vähese rasvasisalduse tõttu.
Kulturistid olid siiski ühed esimesed, kes said aru, et lihaste ehitamiseks on vaja nii valku kui ka rasva.
Alguses hakati valku sööma kala ja kodulindude liha näol, kuid aegamisi lisandus toidusedelisse ka punane liha, mis moodustab, mida aeg edasi, aina suurema osa koguvalgu kogusest.
Täna tunnistatakse juba julgesti, et inimesed on loodud liha sööma ja me vajame seda, et saada elutähtsaid aminohappeid, sobivat rasvadekogumit, vitamiine ja mineraalaineid. Vajame tasakaalustatud toiduvalikut, milles punasel lihal on tähtis osa.

Sobivas koguses liha

See, kui palju punast liha peaks sööma, et oleks tagatud piisav vitamiinide, mineraalainete, rasvade ja asendamatute aminohapete saamine, oleneb loomulikult sellest, milline on ülejäänud toiduvalik. Kuid aluseks võib võtta punase liha 3-4 korda nädalas tarbimise.
Lisaks lihale soovitatakse süüa piisavas koguses erinevaid juur- ja kaunvilju, viljatooteid, seemneid ja pähkleid, tänu millele on toiduvalik rohkem tasakaalus erinevate rasvade ja antioksüdantide suhtes. Taimsed antioksüdandid neutraliseerivad samas organsimis vabasid radikaale, mis tekivad, kui punast liha tarbitakse palju.
Ka taimetoitlased võivad toidu kaudu saada kõiki organismile vajalikke toitaineid. See nõuab aga siiski palju teadmisi toidusedeli koostamise kohta, et see sisaldaks kõiki asendamatuid aminohappeid lihaskasvu optimeerimiseks ja organismi kõikide vajaduste rahuldamiseks.

Kas teadsid, et…

…kala-, kanamuna-, piima- ja pähklivalgu põhjustatud allergiad on palju levinumad kui lihavalgu põhjustatud, neid esineb äärmiselt harva.
…mida tooremat liha sööd, seda kauem läheb organismil aega selle seedimiseks.
…punane liha sisaldab kõiki asendamatuid (elutähtsaid) aminohappeid.
…organism suudab ära kasutada ainult kolm kalorit neljast, mida annab üks gramm valku.

Rasvasisaldus on varieeruv

Punane liha sisaldab umbes 75 % vett, 20 % valku ja 1 5 % rasva, kusjuures rasva kvaliteet on erinevatel loomadel erinev. Rasva kvaliteet oleneb sellest, milline on olnud looma toitumine, kui ka sellest, kas loom on mäletseja (näiteks veised) või üheosalise maoga (näiteks siga). Viimaste liha sisaldab enamasti mäletsejatest rohkem küllastamata rasva.
Igasugune punane liha sisaldab rikkalikult omega-6 rasvhappeid, mis on asendamatud rasvhapped, mis omakorda tähendab seda, et neid peab saama toiduga. Omega-6 osaleb kudede kasvamisel ja elutegevuses, samuti immuunkaitseks vajalike valkude valmistamises.
Omega-6 üleannustamisel võib olla ebameeldivaid kõrvalmõjusid. See suurendab põletike ohtu ning muudab vastuvõtlikumaks vabade radikaalide rünnakule ning see võib aja jooksul põhjustada südame- ja veresoonkonnahaigusi, samuti vähki. Seetõttu on rasvade vaatevinklist kasulikum eelistada selliste loomade liha, keda on kasvatatud taimsel toidul, sest selline liha sisaldab palju omega-3, mis tähendab, et selle liha rasvhappekoostis on rohkem tasakaalus ning meie tervisele kasulikum.

Rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine sisaldav liha

Punane liha sisaldab rohkesti olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Üks mineraalaine, mida tasub esile tõsta, on raud. Raua oluliseim ülesanne on hapniku ja elektronide transport. Tänu sellele on enesetunne hea ja ergas, kuid lisaks suurendab see immuunsust ning füüsilist sooritus- ja õppimisvõimet. Kui rauda ei saada piisavalt, ei kasutata toidust saadavat energiat nii tõhusalt ära ning me oleme väsinud ja ärritunud.
Teisteks punasest lihast saadavatest olulisteks mineraalaineteks on muuhulgas näiteks tsink, millel on positiivne mõju immuunsüsteemile, seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest, ning kaltsium, mis tugevdab luustikku ja tänu millele suudavad lihased kontraheeruda. Punases lihas on ka palju B-vitamiine, eelkõige B12 vitamiini. B12 aitab lisaks kõigele punaliblede moodustamises ning närvisüsteemi toimimisel. Kui B12 puudujääk esineb pikemat aega (aastaid), võib see põhjustada aneemiat, millest tingituna tekivad püsivad närvisüsteemi kahjustused.

Veiseliha
(väherasvane, näiteks härjafilee)
TOITEVÄÄRTUS / 100 g
120 kcal
21 g valku
0 g süsivesikuid
4 g rasva

– Kilo veiseliha sisaldab umbes 5 g kreatiini.
– Hea härjafilee peab ostes olema erepunane.
– Selle lihaga sobivad hästi kukeseened, näiteks kastme sees või eraldi küpsetatuna.

Lammas
TOITEVÄÄRTUS / 100 g
133 kcal
19,8 g valku
0 g süsivesikuid
5,9 g rasva

– Lambaliha sisaldab võrreldes teiste lihadega suhteliselt palju küllastunud rasvu.
– Serveeri eelistatult koos kartuliga, sest siis tuleb lambaliha rikkalik maitse paremini esile.
– Lamabliha maitsestamiseks sobivad rosmariin, küüslauk, sidrun ja oliiviõli.
– Kui valmistad lambapraadi ahjus, peaks prae sisetemperatuur valminuna olema umbes 70-75o C.

Sealiha
(väherasvane, näiteks põrsafilee)
TOITEVÄÄRTUS / 100 g
106 kcal
20,6 g valku
0 g süsivesikuid
2,6 g rasva

– Sisaldab palju küllastamata rasva.

Ulukid
(näiteks põder)
TOITEVÄÄRTUS / 100 g
99 kcal
22 g valku
0 g süsivesikuid
1,2 g rasva

– Väga madala rasvasisaldusega ja hea rasvakoostisega.
– Tüümian, basiilika, oregaano, majoraan, loorberileht ja kadakamari sobivad hästi ulukiliha maitsestamiseks.
– Kuna ulukiliha on väga väherasvane, võiks seda ahjus küpsetades pintseldada vahepeal õliga, et liha saaks võimalikult mahlane.

Tõlge ajakirjast Body; Autor: Hannah Runsten

Autor: Tõlkinud Greta