28. jaanuar 2003

Enne kui alustate treeninguid.

On olemas palju inimesi kes trennis pingutades väidavad ja ise ka usuvad, et nad annavad endast maksimumi, kuid siiski nad ei pinguta piisavalt ja hoiavad ennast tagasi. Mõni inimene ei teagi mida tähendab maksimum pingutus ja keskendumine ühele seeriale. Tavaliselt ongi asi suhtumises ja keskendumisvõime puudumises. Reeglina ei ole need inimesed psühholoogiliselt korrekselt trenniks ettevalmistunud ja alateadvuslikult hoiavad ennast tagasi ja väldivad liigset enesesundimist. Asi algab suhtumisest: kui inimene tahab trenni tulla, trenni teha siis ta tahab pingutada, kui inimesele ei meeldi trennis käia ja teeb seda ainult popi pärast siis ta ei suuda ega tahagi pingutada. Kui sa ise ennast ei sunni siis teised seda ka teha ei saa.

Tulles trenni unusta kõik argimured ja keskendu ainult trenniga seonduvale. Sa pead koondama kõik oma jõu, nii füüsilise kui ka vaimse, trenni tegemisele ja maximum pingutustele. Vestlemine ja inimestega suhtlemine peaks olema viidud minimaalsele tasandile. Jõusaal ei ole jututuba. Samas ei pea Te oma treeningkaaslasi ignoreerima vaid tuletan meelde, et edu saavutamiseks ei tohi puhkepausid venida liiga pikaks ( olenevalt trenni eesmärgiks alates 20-30s kuni isegi 3-5min )

Iga trenn algab soojendusega, olgu spordialaks kas sprint, suusatamine või atleetvõimlemine-jõutõstmine. Pühendudes iga trenni alguses natuke oma ajast soojendusele viime vigastuste tekkimise võimaluse minimaalseks ja lihased harjuvad tööga. 5 minutit on soojenduseks täiesti piisav aeg. Kui soojendus venib liiga pikaks ja juba kergelt kurnavaks siis olete asjaga veidi üle pingutanud.

Teada on see, et mida tugevam on Teie treenitus, seda targemalt Te peate trenni tegama, et tulemusi veelgi parandada ja vähem aega kulub taastumiseks. Et üldse mingeid tulemusi saavutada peab spordialale vastavat trenni tegema vähemalt kolm korda nädalas. ( Teadaolevalt mitmed ex-kulturistid/bodybuilderid soovitavad treenida 1-2 korda nädalas. ) Sellisel seisukohal on enamus proffesionaalid ja sporditeadurid.

Selleks, et trennis kütus otsa ei saaks peaks Teil olema lihastes ja maksas piisav glükogeeni varu. Paar tundi enne trenni peaksite tarbima 300 400 süsivesikutest pärit kalorit. Inimene kes ei treeni suutlikuse piirini ei ole see võibolla eriti tähtis aga inimesele kes treenib suutlikkusepiirini ja üritab seda treeningkaaslase abiga aina ületada annab see üpris palju juurde. Kui Teil on kunagi trenni keskel või lõpupoole tekkinud tunnet kus Teil on lihtsalt kütus otsas ja nõrkus on tulemas, siis ongi ilmselt asi selles, et olete kasutanud kõik süsivesikud ära ja kütus ongi sõna otseses mõttes otsas.

Kui nüüd rääkida konkreetselt kavadest siis kõigile ühtselt sobivat kava ei ole ja ei saagi olla. Kõik inimesed on individuaalsed ja neile tuleb läheneda individualselt. Tuleb arvestada inimese treenitust, võimalikke vigastusi ja igasuguseid muid asjaolusi mis alguses asjatundmatule inimesele ei pruugigi nii tähtsana paista aga lähemalt uurides võivad vägagi oluliseks osutuda.

Enne kui alustad treeninguid pane paika oma eesmärgid, konsulteeri treeneriga nende saavutamisest ja teekonnast mida pead läbima, et püstitatud eesmärkideni ikka jõuaksite ka! Tuletan vaid lõpetuseks meelde, et kõige alus on tahtejõud- selleta Te hakkama ei saa.

Autor: Eero Viik