Treening

Jõutreeningu käigus paraneb...I osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod: {picture_author}  |  2 kommentaari

...lihasesisene koordinatsioon. Kindlasti olete ka teie midagi sellist kunagi kuskil kuulnud. Kindlasti olete te kuulnud ka seda, et kui algaja tuleb jõutreeningute juurde, siis esmane areng ja jõu juurdekasv (esimesed 6 10 nädalat) toimuvad valdavalt neuraalsete adaptatsioonide arvelt. Neuraalsete adaptatsioonide ja lihasesiseste koordinatsioonimehhanismide täiustumise vahele võiksime peaaegu võrdusmärgi tõmmata, siiski mitte päris. Lihaste neuraalne adaptatsioon tervikuna leiab aset nii lihasesiseste, kui ka lihastevaheliste mehhanismide täiustumise arvelt. Viimasest räägime võib olla kunagi hiljem.

Ent ikkagi, mida need kaks hirmkeerulist väljendit (neuraalne adaptatsioon ja lihasesisesed koordinatsioonimehhanismid) tähendavad? Paljud treenerid kindlasti kasutavad neid oma selgitustes, kuid kas tagamaadega isegi kursis ollakse? Ei tea, igal juhul leian, et haritud treener võiks asjast ka süviti ülevaadet omada.
Üldiselt on mulle pika tõlkija ja kirjutaja staazi tulemusena selgeks saanud, et sellistest keerulistest asjadest ei armastata lugeda. Ühelt poolt arusaadav, sest nii mõnegi keerulise teksti mõistmiseks peab omama suurt teadmiste pagasit ja omama inimese anatoomilisest olemusest ning toimimisest tõepoolest põhjalikku ettekujutust. Ma ise arvan, et sellistest süvateaduse artiklitest, nende kirjutamisest ja tõlkimisest, olengi juba mõnda aega loobunud. Kui midagi keerulisemat ette võtan, siis saab see olema stiilis, et räägime keerulistest asjadest lihtsate sõnadega. Nii on ka käesoleva kirjutisega, milles üritan, vähemalt üritan, ära selgitada, mida tähendab lihasesiseste koordinatsioonimehhanismide täiustumine ja/või neuraalne adaptatsioon. Nii, et ärge katkestage, vaid lugege edasi.

Niisiis, jõutreeninguid alusades areneb harjutaja valdavalt lihasesiseste ja lihastevaheliste koordinatsioonimehhanismide (neuraalne adaptatsioon) arvelt. Olgu veel öeldud, et lihasesiseste koordinatsioonimehhanismide täiustumise arvelt ei areneta ainult treeningute alguses, vaid ka hiljem, treeningstaazi tekkides. Sama on ka lihastevahelise koordinatsiooniga. Lihtsalt see, kas me areneme rohkem ainevahetuslike komponentide täiustumise või närvisüsteemi arvelt sõltub suuresti korduste arvust ja seeriate pikkusest, mida treeningul kasutame.

Räägime siis lihasesisese koordinatsiooni paranemisest. Veidi rohkem lugenud treener on kindlasti kuulnud, et lihasesisene koordinatsioon täiustub läbi kolme peamise mehhanismi:

1. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu suurenemine.
2. Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon.
3. Motoorsete ühikute sünkroniseeritud rekruteerumine ehk töölerakendumine.

Enne kui saame jätkata, peaksime omama ülevaadet sellest, mis on motoorne ühik. Selle kohta leidsin hea teksti, mis asja põhjalikult lahti seletab:

MOTOORNE ÜHIK

Lihaste talitlust kontrollib närvisüsteem. Liigutustegevuse juhtimise kõrgeimad keskused paiknevad ajukoore kindlates piirkondades ning kujutavad endast närvirakkude kogumeid, millest lähtuvad lihastele suunatavad närviimpulsid. Niisuguseid närvirakke nimetatakse motoorseteks neuroniteks ehk motoneuroniteks. Ajukoore motoneuronite pikad jätked ei ulatu siiski otseselt lihasteni, vaid üksnes seljaajus paiknevate alumiste ehk alfamotoneuroniteni. Alles viimaste aksonid (närvirakkudest lähtuvad pikad jätked - neuronid on tegelikult väga väljavenitatud kujuga. Inimesel võib neuroni pikkus ületada 1 m. Iga neuron koosneb raku kehast (kus asub ka tuum) ning paljudest jätketest. Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Akson võib ka haruneda ja anda signaali edasi mitmetele sihtrakkudele.) väljuvad seljaajust närvide koosseisus, suunduvad lihastesse, hargnevad ning ühenduvad sünapside kaudu lihasrakkudega. Alfamotoneuron ja tema innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse ühiku (joon. 5).


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…


Lihtne spordirõivaste juhend igaks ilmaks

Treening | 

Membershop spordieksperdid annavad nõu, milliseid spordirõivaid soetada väljas treenimiseks vastavalt valitsevale ilmale. Järgi neid soovitusi,…


Kas kalorite lugemine on ainuke viis kaalu langetamiseks?

Treening | 

Süües vähem kaloreid kui me kulutame, nimetatakse kaalulangetamise mehhanismiks. Erinevad dieedid on selle mehhanismi saavutamise meetodid.…