30. november 2010

TUNNE EESTI TEGIJAT: Sandra Raju

Võitsid aeroobikakuninganna 2010 tiitli. Kuidas on muutnud see sinu elu?
Eks kõige rohkem on see andnud mulle enesekindlust tegelega just sellega, mida ma tahan teha, mitte sellega mida ma pean tegema. Saan olla treener ja pidada seda oma põhitööks. Armstan seda ametit, sest ammutan positiivsust inimestest kellele ma trenne annan, kes loodetavasti omakorda saavad selle positiivsuse ka minu kaudu tagasi. Mõnus!!!

Kas osalesid esmakordselt?
Ei, osalesin ka eelmisel aastal aga siis jäin esikolmikust välja, noh, olgem ausad, see eelmise aasta osalemine oli rohkem nagu davai-lähme-proovime-mis-värk-seal-on minu jaoks… siis ma olin ka rohkem närvis, kui sel aastal. Tänavu oli kuidagi lihtsam, pingevabam – nautisin sajaga seda võistlust. Võtsin seda tugeva trennina, kus kõik sind vaatavad…nagu akvaariumis :D. Eelmine aasta oli tõesti selline musta auku hüppamine, ega ma väga teadnud küll, mis selga panna või kuidas valmistuda, lihtsalt läksin kohale. Peale igat vooru, kui mu number hõigati kontrollisin üle, et MIDDDAAA…JÄLLE EDASI??? ÄH??? Sellel aastal oli kergem, et teadsin juba mida oodata, aga füüsiliselt oli ikka raske.

Mis sind ajendas võistlema, tulid nalja tegema või võitma!
Arvan, et ega sinna naljavendi väga kohale ei tule, eks mõni tuleb lihtsalt katsetama ja ennast proovile panema. Olgem ausad – see on ikka päris kõva koormus, mis seal neljas voorus peale pannakse. Võitma ei läinud, kindlasti mitte, aga lootsin saada paremat tulemust kui eelmisel aastal. Õnnestus! Olen väga õnnelik, et ikka viimasel hetkel minna otsustasin. Muidu oleks nii äge kogemus saamata jäänud!

Kas peale võistlust on sul tekkinud huvitavaid tutvusi või tehtud uusi tööpakkumisi?
No ikka on, olen tutvunud väga-väga paljude Eesti supertreeneritega, kellele ma alt üles vaatan. Eks see aeroobikarindkond ole suhteliselt kitsas siin Eestis. Usun, et päris paljud treenerid küsisid teineteiselt, et kes see uus kuninganna üldse on? Ega ma ju mingi kõva treener pole, ma arenen ka päev päevalt ja naudin seda täiega!

Sa oled treener? Kus spordiklubis ja Mis treenigtunde sa annad?
Olen, annan aeroobikat Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubis, ehk siis aeroobika õps. Tudengid saavad endale ainepunkte koguda ka aeroobika tunniga. Üks treeneritest on ka minu õde Sigrid. Meil see treeneritöö juba pereasi. Ta tantsib ka koos minuga TTÜ Tantsutüdrukute ridades.
TTÜs annan BodyAeroobika, Toningu ja Dance&Body trenne. Minu lemmikud!
Peale selle olen veel TTÜ Tantsutüdrukute kaastreener, meil on 2 rühma ja kokku umbes 50 tüdrukut, kes õpivad nii TTÜs, TLÜs kui ka keskkoolis ja teistes Tallinna kõrgkoolides. Nad on mul kõik nii lahedad, kui päeva lõpuks on energia täiesti otsas, siis nende trennid annavad jaksu ainult juurde. Supernaised!
Veel annan lastetreeninguid MyFitnessi spordiklubis, kus mul on 2 rühma lahedaid noori tantsuhuvilisi. Olen õnnelik inimene, et saan teha just seda tööd mida ma armastan!

Kuidas sa jõudsid treeneri ameti juurde, sinu staaž?
Ma arvan, et see sõna on ’’kogemata’’ või ’’olude sunnil’’ vms.
Asi sai alguse juba põhikoolis, kus ma eestvedasin oma sõbrannadest koosnevat tantsurühma, me tegime seal kõike koos. Minu esimene suur treeneritöö oli siiski Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukute juhendamine, kui meie pikaajaline treener Eike Feigenbaum pidi olude sunnil meie treenimise lõpetama. See oli raske, elasin siis juba Tallinnas ja sõitsin trennide/mängude tarbeks tihti Võru vahet, mis oli kulukas ja seetõttu jäi minu esimene treereritöö ka pooleli.
TTÜ tantsutüdrukuteni jõudmine oli ka üsna kummaline, sest ma alustasin tantsijana seal. Tüdrukud meenutavad ikka, kuidas Sandra tegi esimese kava – kava nimeks sai Sandra kava. Seejärel tegi Sandra veel ühe kava, mille nimeks sai Sandra kava2 ja siis said nad aru, et kavasid tuleb vist veel. Nii ma end sinna sisse sõin. Juhime TTÜ tantsurühma nüüd kolmekesi – Elli Valla, Laura Karindi ja Mina.

Kas laste trenne on pigem kergem või raskem anda?
No oleneb päevast ja sellest, mis tujus lapsed on – kas hakkajad või väsinud. Tihti valutab ühel jalg ja teisel mingi kõõlus kuskilt (see on viimase aja popp vabandus). Tegelikult on lastetrennid minu jaoks raskemad kui täiskasvanute omad. Suurtel on hea meel, kui nad saavad oma koormuse kätte, lapsed pigem tahavd sinust elujõu välja tirida, oma koormusest on neil ükskõik :D.

Kus oled õppinud/haridustase/kogemused/?
Olen lõpetanud TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi Rekreatsioonikorralduse eriala ja õpin nüüd samas kohas kehakultuuri magistris. Enne seda õppisin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, aastakse Inglismaal British Councili stipendiumprogrammi raames ja põhiharidus on Rõuge Põhikoolist.

Kas treeneriamet on sinu jaoks rohkem töö või hobi?
Minu töö on hobi on töö 🙂

Kas treeneriks sünnitakse või saadakse? Ideaalse treeneri sümptomid?
Treeneriks arenetakse! Eks muidugi peavad olemas olema mingid eeldused selleks, et sinust saaks hea treener kuid usun, et selle hea treeneri tunneb juba kaugelt ära. Enne on vaja läbi käia piiiiiiiikkk tee treenitavana, et saada ise treeneriks. Ideaalidesse ma väga ei usu. Arvan, et kui treener naudib teiste treenimist, mitte ei tee seda vastukarva, siis ta on hea treener.

Kas sa oled alati treeneri rollis või harrastad ka mõnd muud ala?
Ma olin nüüd kaua-kaua ainult treeneri rollis ja eelmisel kuul ma otsustasin, et ma ei taha enam ainult teisi kamanada – ma tahan, et keegi mind ka kamandaks. Niiet, ma läksin ise tantsutrenni. Nüüd kamandab mind kord nädalas Eva Ottas – ta on väga hea kamandaja! Naudin seda! 🙂

Mille muuga sa veel oma elus tegeled?

Tegelikult võtab treeneritöö ja kool minult kõik aja, niiet paljuks muuks aega ei jätku. Tegelen lumelaudamisega, see on minu teine kirg ja armastus. Loodan nüüd sel aastal ikka korralikult lumele saada!

Eesmärgid tulevikuks?
Ikka suured, tuleb suurelt mõelda muidu jäädki väikseks! 🙂

Kuidas hindad keskmise eestlase huvi tervisespordi vastu?
Ma näen, et asjad on kõvasti paranenud kuid, kui vaadata meie põhjanaabrite rekreatiivseid võimalusi siis ma arvan, et meil on veel pikk tee käia. Eks ma ise püüan ka oma nõu ja jõuga sellesse nii palju panustada, kui võimalik. Kõik saab alguse põhikoolist ja meie kehalise kasvatuse õpetajatest – liikumisrõõmu peavad nemad lastesse süstima. Noored lähevad pigem nurga taha suitsu kimuma, kui kuulavad vinguva pedagoogi jutlust teemal, et kui sa nüüd neid 40 kõhulihaseharjutust ära ei tee, siis sa ei jõua mitte kunagi sünnitada (jah, omast kogemusest tuli see). Justnagu peet ja kapsas ja muud juurikad, mis lastele ei maitse, tuleb ka sporti atraktiivselt serveerida – küll nad siis jooksevad hea meelega, mitte õpetajale, vaid ikka enda tervise heaks!

Kust leiad motivatsiooni pingutama ja energia?
Oma lähedastelt, sõpradelt ja trennist! Need annavadki energiat.

Kui palju tarbid toidulisandeid ja milline näeb välja sinu igapäevane toitumine?
Ei tarbi toidulisandeid, ma ei pea neid vajalikuks, sest toitun mitmekesiselt ja arvan, et saan kõik vajaliku oma igapäevasest menüüst kaasa. Eks spordijoogid on ainuke asi mida tarbin, sest seda on peale trenne vaja, et kiiremini taastuda järgmiste trennide jaoks.

Mis on sinu halvim harjumus?
Närin küüsi – kohutav!!!

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?
Oma kallimate keskel

Kelleks soovisid lapsena saada?
Tuletõrjujaks ja automehhanikuks – ma olen alati Tomboy olnud 🙂

Kas sul tuleb ette mõni eredaim hetk kooli kehalise kasvatuse tunnist?
Oh neid on nii palju. Ma arvan, et need eredamad jäävad mul Inglismaa kooli aega, kus no tõesti sai proovitud selliseid asju, millest Eestis polnud tol ajal kuuldagi olnud. Me mängisime maahokit, kriketit, käisime jõusaalis, rugbyt – kõike huvitavat!!!

Kes kehastab sinu jaoks ideaalset vormi?
Minu ema! Kui ma kunagi tema vanuses peale 2 tütre üles kasvatamist sama heas vormis olen siis ma hüppan rõõmust lakke!

Mida soovitaksid algajale tervisesportlasele?
…lihtsalt võta kätte, püstita enda jaoks eesmärk ja TEE ÄRA!!!!
Vaata ka värkset [url=http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=496256]Galeriid[/url]!

Autor: Fitness.ee