Treening

Mägikoera Treening: selg... I osa

Massiivne selg ehk aega võtab, aga asja saab. Autor John "Mägikoer" Meadows.

Treening  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Tõlkijalt: artikli on kirjutanud mees, kellega ma võiksin suures osas samastuda. Mitte, et ma näeksin sedavõrd samaväärselt võimas välja, kuivõrd selles osas, et meie probleemid kattuvad. Nii artikli autor, kui mina oleme näinud tõsist vaeva oma selja ja jalgade kasvatamisega. Kusjuures nii artikli autor kui mina oleme elavad tõendid sellest, et tulemuse saavutamiseks tuleb teinekord asjadele tavapärasest hoopis erinevalt ja omamoodi lähendeda. Järgnevas loos on aga vihjeid, nippe ja tarkuseterasid ka parima geneetikaga ja teadjamatele meestele. Räägime sellest, kuidas ikkagi oleks võimalik väga kehvast seljast ehitada selline selg, mis võistlustel kohtunikele silma jääks. Olgu veel öeldud, et seesama mees on sarnaselt sellele artiklile kirjutanud samasugused head artiklid ka õlgade, jalgade, käte ja rinna treeningust. Käsitletakse võtteid, meetodeid ja lähenemist treeningule, mida paljud ei oskaks ka unes näha.

Ajalugu

Oma karjääri ja võistlemise alguse aastatel modelleerisin oma jalatreeningu Tom Platz´i järgi, kuna sellel mehel on läbi aegade olnud maailma parimad jalad. “Kotka” (Tõlkijalt: Platz´i hüüdnimi) treeningfilosoofia teenis hästi ka minu huve ja toimis ka minu peal. Toimis siis ja toimib praeguse ajani välja.

Seljatreeningu osas proovisin järgida suure Lee Haney´i juhtnööre. Tegin sadade kordusteviisi ajas kinnitust leidnud harjutusi - lõuatõmbed, sõudmised kangiga, hantliga. Kahjuks ei olnud tulemused sellised, nagu Lee Haney saavutas.

Proovisin ka teisi lähenemisi, proovisin Dorian Yates´i ja Bertil Fox´i võtteid. Neid oli teisigi. Ei olnud tulemusi ka nende osas.
Mingil ajal hakkasin treenima koos oma jõusaali jõutõstjatega. Need olid suured, massiivsed tüübid, paar tegelast olid isegi sellised, kes tegid ükskord samal päeval nii jõutõstmise võistluse kui kulturismivõistluse.

Nende meeste õpetus ja filosoofia oli see, et parim võimalus võimsa selja loomiseks on ikka jõutõmme, see on kõige baas. Paraku, minu puhul oli sellega üks väike problem, nimelt ka jõutõmme ei andnud mulle minu selja arengu osas mingit märkimisväärset tulemust.

Tegime oma jõutõstjatest treeningpartneritega pikka seeriat, lühikest seeriat, suurt raskust, kergemat raskust, mängisime sagedusega, proovisime sumo varianti, kastilt, tavapärast jne. Lootusetu.
Frustratsiooni lisas veel asjaolu, et kuna ma olin oma jalad hästi kasvama saanud, siis jalad kasvasid nii kiiresti, et nende areng hakkas vaikselt mu nõrgale seljale omakorda tähelepanu tõmbama. Mu võistluseelne treener nägi seda samuti ja soovitas mul enne lavale minekut laval tagurpidi võimalikult vähe olla (seljaga kohtunike poole). Ta ütles, et kui otsest vajadust ei ole, siis ära keera seljaga ja ära näita neile oma selga. Kohustuslike pooside ajal ole viimane mees, kes seljapoosi läheb ja esimene, kes poosi ära laseb. Treener teadis, mida räägib.

Olin kõige selle tagajärjel endale aru andmas, et loodus ei ole mind selja geneetikaga õnnistanud. Ei massi, ei laiust, ei tihedust. Sai selgeks, et kui ma tahan edaspidi laiade poistega koos laval olla, tuleb leida, midagi, mis töötab. Oli saanud selgeks, et traditsiooniline lähenemine standardharjutuste näol ei toimi. Mul tuleb kas jääda leppima oma kehva seljaga või leida enda jaoks midagi, mis töötab.

Minu õnn oli see, et ma selle tõdemuseni olin jõudnud. Paljud harjutajad selle tõdemuseni kunagi ei jõuagi. Oma arengustaatust ja treeningtulemuste põhjuseid analüüsimata “taotakse aastaid päid vastu seina”. Ja seda sellepärast, et Dorian, Ronnie või Lee Haney treenivad ka nii.

Saage üle

Meeldib see teile või mitte, kuid teile tuleb endale kasuks, kui te mõistate, et kulturismi ajaloo parimad seljad ei ole mitte üksnes raske treeningu tagajärg. Lisaks on suur roll geneetikal, pärilikkusel, mida enamusel harjutajatel ei ole.

Selle asemel, et Ronnie´i või Dorian´i seljakavasid järgi teha, vaadake parem nende meeste tegemisi, kes on keskmise või kehvemapoolse selja geneetikaga. Sellised mehed nagu Rich Gaspari, Lee Labrada või Tom Platz. Neil meestel pole kaugeltki ideaalseimad seljageneetikad, kuid on huvitavad lähenemised treeningule ja suurepärane tööeetika. Sedasorti keskmise geneetikaga silmapaistvale tasemele jõudnud kulturistide treeningfilosoofiaid uurige.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

4 parimat treeningjaotust naistele (III osa) push-pull-legs

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime eraldi ülakeha ja alakeha treenimisest. Kui soovid teada, kas naistele sobib selline treeningjaotus, siis artikli…


4 parimat treeningjaotust naistele (II osa)

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime "bro-split" tüüpi kavast ehk treeningjaotusest, kus erinevaid lihasgruppe treenitakse erinevatel päevadel. Kui…


4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…