22. august 2012

TUNNE EESTI TREENERIT: Katrin Hiiepuu

Nimi, vanus?
Katrin Hiiepuu, 22.

Kus spordiklubis ja Mis treenigtunde sa annad?
Minu koduklubiks on Status Club, kus viin läbi BodyPump treeningtunde ning lisaks sellele veel TRX personaaltreeninguid. TRX on Eestis suhteliselt uudne treeningvahend, millega on võimalik ülimalt tõhusalt kahe rihma abil läbi treenida kogu keha, kusjuures igat harjutust sooritades on pidevalt töös kerelihased.

Aeg-ajalt satun ka teistesse Tallinna klubidesse asenduste korras – sagedamini ehk MyFitnessisse ja Arigatosse.
Augusti lõpus tuleb Eestisse ka sisejalgrattatreeningu (spinningu) koolitus, millest võtan osa. Seega treeneri-ampluaa on peagi laienemas.

Kuidas sa jõudsid treeneri ameti juurde, sinu staaž?
Treeneriametini jõudsin läbi aktiivse osalemise rühmatreeningutes, kus jäin ’’peasüüdlasele’’ Viktor Eksile silma ning tema soovitaski mul selle ametiga tegelema hakata. Tema otsustas seda küll puhtalt minu hea tehnika põhjal, teadmata, kas minus tegelikult ka ’’treenerimaterjali’’ on. Haarasin sellest mõttest kinni, sest olin ka ise kunagi unistanud treeneriametist kui ideaalsest ametikohast – olla heas füüsilises vormis ning ühtlasi teenida sellega elatist.

Kus oled õppinud/haridustase/kogemused/?
Lõpetasin see aasta Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse erialal. Võin põhimõtteliselt väita, et ma juba töötangi erialasel ametikohal, sest mis on veel tervistedendavam kui treenitavate järjepidev, tõhus ja ohutu juhendamine läbi rühmatreeningute ja personaaltreeningute ning selle läbi parendada ja tõsta nende füüsilist vormi ja elukvaliteeti.

Kevadel omandasin Kulturismi- ja fitnessitreeneri I taseme. Nüüd on põhi olemas, sealt on ainult edasi minna!

[pilt=7981]

Treeningutega alustasin umbes 3-4-aastaselt kui mu isa pani mind näite- ja tantsustuudiosse, kus käisin kokku umbes 8-9 aastat. Seal harrastasin klassikalist tantsu, kust sain oma kehahoiaku ning näitlemist, kust sain oma lavakogemuse ja julguse. Kõik need omadused on olnud treeneritöö baasiks. Hiljem hakkasin spordiklubiliikmena aktiivselt osalema rühmatreeningutes, BodyPumpiga alustasin 15-16-aastaselt.

Kas treeneriamet on sinu jaoks rohkem töö või hobi?
Siinkohal pean varastama Sandra Raju ütluse – mu hobi on töö on hobi. Nii lihtne see ongi ☺. Ma olen tegelikult väga õnnelik, sest mõni inimene otsib terve elu tööd, mis teeks teda õnnelikuks või võimalust, kuidas oma hobiga end ära elatada. Kuid mulle langes selline õnn sülle juba 19-aastaselt.

Treeneriamet muidugi ei välista, et ma muud tööd kõrvalt ei võiks teha. Kui ma treeneriametit ei peaks, oleks ma raudselt sama tihe külaline spordiklubis nagu varemgi.

Kas treeneriks sünnitakse või saadakse?
Nii ja naa. Jah, on olemas mingisugused sünnipärased eeldused, mis selle ameti puhul kasuks tulevad, nagu energilisus, positiivsus, muusikaline kuulmine jne. Kuid enamus siiski on õpitav, kui on vaid kindel soov ja eesmärk. Kõige paremini õpitakse muidugi läbi oma kogemuste.

Milline on sinu arvates ideaalne treener?
Ideaalne on liiga lõplik mõiste. Sealt arenguruumi edasi enam ei ole, see peaks olema täiuslikkus ja perfektsus kõiges. Ideaalsus on see, mille poole peaks püüdlema, aga alati jääb veel nagu pisut puudu. Kui ideaalsus oleks käes, poleks enam, mille nimel edasi pingutada. Kõik, mis on kättesaamatu, on ju alati kõige magusam.

Kas sa oled alati treeneri rollis või harrastad ka mõnd muud ala, millega tegeled väljaspool tööaega?
Ma ei ole alati treeneri rollis, sest mulle meeldib vahel olla ka treenitava rollis, sest on hea vahelduse mõttes lasta end teisel treeneril käsutada. Samas, see on ka puht erialases mõttes kasulik – jälgida, kuidas teine treener tundi läbi viib, intonatsiooni/keelt kasutab, motiveerib jne. Eneseharimise mõttes on see kasulik.

Kui ma ei veeda aega spordiklubis, siis mulle meeldib olla ikkagi aktiivne. Armastan jalutamist, jooksmist, rulluisutamist. Viimase aja spordiharrastuste hulka on lisandunud BodyRock.Tv 12-minutilised intensiivtreeningud. Mida vaheldusrikkamad treeningud, seda huvitavam ja mitmekesisem minu jaoks ning sama püüan pakkuda ka oma treenitavatele – kes minu treeningus käinud, see peaks seda ka juba teadma.

Eesmärgid tulevikuks?
Kindlasti ainult edasi liikuda ja areneda selles vallas. Sest paigalseis on ju tagasiminek.

Kuidas hindad keskmise eestlase huvi tervisespordi vastu?
Kuna puutun igapäevaselt väga tihedalt kokku just selle grupi inimestega, kes tegelevad tervisespordiga, siis minu jaoks keskmine eestlane on üsna sportlik. Kui aga minna statistika ja arvude juurde, siis vaid viiendik Eesti täiskasvanud elanikkonnast tegeleb regulaarselt 2-3 korda nädalas tervisespordiga. Kui sellele toetuda, siis ütleks, et keskmine eestlane on ikkagi inaktiivne.

Kust leiad motivatsiooni pingutamaks ja energia?
Motivatsiooni ja emotsiooni annavad mulle treenitavad. Samamoodi nagu treenitavad ammutavad energiat treenerist, ammutame meie energiat treenitavatest. Ma võin küll vahel tulla trenni, olles enne seda trenni teinud 2 trenni, väsinuna – aga nähes uut gruppi inimesi, ootamas oma järjekordset tundi, ununeb see kõik ning ma olen jälle omas elemendis. Ma tahan anda endast alati maksimumi ja parimat, ma ei lähe trenni kunagi mõttega ’’ah ma teen ruttu ära, siis saab selle kaelast’’, isegi kui ma olen väsinud (ka meie oleme inimesed! ☺ ), leian ma endas jõudu ja tahet pingutada. Minu jaoks on iga treening puhas nauding ja rõõm oma ameti vastu.

Kui palju tarbid toidulisandeid ja milline näeb välja sinu igapäevane toitumine?
Hetkel tarbin toidulisanditest vaid Omega-3 kapsleid, intensiivsematel trenniperioodidel olen võtnud abiks taastusjoogid.
Igapäevasest toitumisest nii palju, et hommikusöögiks on üha tihemini muna (keedetud või praetud) ja sink/peekon – see kindlustab kvaliteetse energia terveks hommikupoolikuks. Hetkel kindlat toitumiskava ei järgi, vaid kuulan oma keha ja talitan selle järgi. Toitumiskordade vaheks ongi kujunenud umbes 3-4 tundi. Kui see venib pikemaks, haaran vahepalaks proteiinibatooni, kodujuustu või mõne puuvilja.

Minu külmkapist ei puudu kunagi kodujuust, muna, tomat/kurk.

Mis on sinu halvim harjumus?
Halvim harjumus? Hmm…Ma arvan, et magusasöömine. Ma lihtsalt armastan magusat! Ka korra-armastus – eriti köögis! Kuid see vist polegi nii halb?!

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?
Ma armastan raamatute lugemist. Üks tõeline lõõgastus minu jaoks sisaldabki võimalust lugeda mitu head raamatut, mis ammu oma järge on oodanud.

Puhkus võrdub minu jaoks Muhumaa ja meie hingematvalt kaunis talukompleks koos oma lummava looduse, värske õhu, heina lõhna ja kõrvulukustava vaikusega.

Kas sul tuleb ette mõni eredaim hetk kooli kehalise kasvatuse tunnist?
Tunnist otseselt mitte, kuid kehalise kasvatuse õpetaja oli meie klassijuhataja. Sellega seoses jääb alatiseks vist meelde lugu, kuidas me kogu klassiga läksime teda juubeli puhul koduukse taha õnnitlema – 2 kuud liiga vara!
Kes kehastab sinu jaoks ideaalset vormi?

Iga inimene, kes tunneb end oma kehas siiralt õnneliku ja rahulolevana, peegeldab neid emotsioone ka väljapoole, seda on näha tema teadlikus enesekindluses ning teatavas ligitõmbavuses. Vot selline on minu jaoks ideaalse vormi kehastus.
Millise piirkonnaga oma kehas oled sina kõige enam rahul?

Ma ei eelista ühte oma keha piirkonda teisele, mulle meeldivad kõik piirkonnad, sest need kokku moodustavad ühtse toimiva terviku, mis lõppkokkuvõtteks olengi mina. Tuleb leppida sellega, mis loodus meile andnud on ja võtta sellest maksimum.
Mida soovitaksid algajale tervisesportlasele?

Püsivust, tahet ja motivatsiooni. Eesmärgid on püüdmiseks! ’’Väikeste sammudega suurte eesmärkide poole — tähendab palju võita ja vähe kaotada’’. (J.G. Seume)

Vaata ka värsket [url=http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=543097]galeriid[/url] Katrinist

Autor: Fitness.ee