Varia

Me ei saa enne teada, kes me oleme, kuni me pole näinud, mida me teha suudame… II osa

Varia  |   |  tekst:  |  fotod:  |  1 kommentaar

Tervis on tähtis ja seda ei saa eitada, kuid see liigne „tervislikkuse“ teema on lihtsalt hea maskeerimaks laiskust ja lodevust. Üks selline katsumus pakub võib – olla rohkem rõõme, emotsioone ja kogemusi, kui keskmise inimese 5 – 10 aasta sündmused ning tegevused kokku. Õpitakse kannatama, õpitakse ennast tundma, sundima ja kokku võtma, õpitakse teisi tundma. Ma võrdleksin sellist ekstreemset katsumust, sellega hakkama saamist mingis mõttes teatris käiguga. Ainult, et see on etendus, milles oleme ise osaline. Kas positiivne või peaosaline, milliseks kujuneb lõppvaatus, kas tegemist saab olema seiklusega või draamaga, selle määramegi meie ise. Nagu teatriskäik, filmi vaatamine või raamatu lugemine, kõikidest nendest me õpime, saame mingi tarkuse, teeme mingid järeldused, kogeme midagi. Vahe nimetatud tegevuste ja ekstreemse enese proovilepaneku vahel on ainult see, et viimases ei jää saadud teadmine teoreetiliseks, vaid osaleme sündmustikus jooksvalt praktilisel kujul ise.

Tunnistan ausalt, et pahandan tõsiselt küsimuste peale: milleks, mis mõttega, mida sa sellega tõestad? Mina tahan seepeale küsida, et: milleks üldse midagi teha? Mis on mõtet üldse proovida teha seda, teist või kolmandat? Teate, sellise suhtumise taustal on kogu sport, võistlussport, olümpiamängud ja tegelikult terve elu täiesti tühised, mõttetud ja tarbetud.

Juba väikesest poisist peale on mind selline teatav „skeptilisus“, „tagasihoidmine“ ja „alati tervislikkusele“ viitamine ärritanud. Nagu juba varem korduvalt rõhutatud – nii ei saagi midagi teha, sest alati võib midagi juhtuda. Juba vanasõnagi ütleb, et „tegijal juhtub mõndagi“, kas siis ei peakski tegema?

Aga, aitab, selleks korraks. Võtaksin selle Silvari poolt üleskutsutud ja ka edukalt realiseeritud retke kokku Ameerika maratonijooksja John Bingham´i (mees on läbinud üle 40 täismaratoni) tabava mõtteteraga: “The miracle isn't that I finished. The miracle is that I had the courage to start.”

Ärge kartke rasket tööd, ärge kartke vaeva, ärge kartke pingutada ja enesele väljakutseid võtta. Rahulolu, aga ka kasvatav kasutegur, mille te pärast kestvat pingutust, suurt kurnatust või vaeva nägemist saate – sellele ei ole alternatiivi! Sellise suhtumise ja teadmisega peaks kogu meie noorsugu kasvama!

"Ime ei ole see, et ta lõpetas. Ime on see, et ta julges üldse alustada"...


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 


Goldensand klmpressitud kookosli

Kas valida nutikell või nutivõru?

Varia | 

Nutivõru on kiiduväärt trennikaaslane! Nutivõrud on lihtsamad nii oma välimuselt kui kasutamisvõimalustelt. Erinevalt puutetundliku…


Treener soovitas...!?

Varia | 

Kahjuks ei ole see ulmekirjandus, vaid viimasel ajal minuni jõudnud väljaütlemised meie bikiinisportlastelt. Ei usu, et selliseid soovitusi…