Võistlusdieedist… II osa

Piimatooted…

Teine nn. reegel võistlusdieedil olles on väga sageli see, et menüüst „tuleb“ eemaldada piimatooted. Võistlejad eemaldavad neid oma menüüdest muidugi erinevatel aegadel ja tüüpiline argument on, et „piimatooted muudavad pildi vesiseks“. Olen seda asja uurinud ja arvan teadvat seda teooriat, millel tugineb idee, et piimatooted röövivad definitsiooni ning muudavad väljanägemise vesiseks.

Minu arvamus: kulturismi sünniaegadel kasvatasid kehaehitajad lihasmassi täispiimaga. Kui saabus aeg minna võistlusdieedile, siis esimese asjana tuli menüüst eemaldada loomulikult see rammus täispiim (kalori – ja rasvarikas). Sellest tulenevalt ongi välja kasvanud suhtumine ja arusaam, et piim on midagi sellist, mis ajab pigem puhevile, annab massi ning muudab välimuse seeläbi vesiseks. Lisame sellele veel „Pumping Iron´ist“ pärineva Arnold´i kommentaari, et: „Milk is for babies!“ („Piim on titade jaoks“) ja müüt ongi sündinud; piimatooted tuleb menüüst dieedi ajaks igal juhul välja jätta.

Miks piimatooted on dieedi ajal olulised? Üks oluline põhjus on seotud kaltsiumi ja meie luude tervisega. Läbi piimatoodete tuleb meie organismi suurim kogus kaltsiumi ja luustiku tervise seisukohast on see asjaolu vitaalse tähtsusega, seda eriti naiste jaoks ning eriti tingimustes, kui valkude osakaal menüüs on proportsionaalselt suur (5). Teiste sõnadega suur valgu hulk ebapiisava kaltsiumita on luude hõrenemist soodustav: optimaalne kogus kaltsiumi koos valkudega on luude tihedusele positiivse mõjuga (5). Eriti naiskulturistid, tarbides suurtes kogustes valku ilma kaltsiumita riskivad pikas perspektiivis vägagi oma luustiku hea tervisega.

Eelneval tõsiasjal pole rasvapõletusega iseenesest muidugi vähimatki seost. Ent, miks piimatooted siiski omavad rasvapõletuse seisukohast tähtsust? Mingis mõttes piimatooted dieedi ajal isegi soodustavad rasvapõletust (6). Algul arvatigi, et rasvapõletav mõju tulenebki puhtalt piimatoodetes sisalduvast kaltsiumist, mis mõjub positiivselt rasvade oksüdatsioonile ja soodustab rasvade läbimist soolestikust ilma imendumata. Vähemalt ühes uurimuses põhjustas kaltsiumi koguse suurendamine 60 lisakilokalori väärtuses imendumata rasvade läbimist päevas. 12. – 16. nädalase perioodi peale teeb see juba ligi 1 kg võitu rasvade arvelt (7). Selline efekt on saavutatav vaid piimast tuleneva kaltsiumi arvelt, mitte kapslites võetava lisandiga (8).

Ent, enam ei omistata sellist efekti ainult üksnes piimatoodetes sisalduvale kaltsiumile, arvatakse, et siin omavad olulist rolli ka teised piimatoodetes sisalduvad komponendid. Oma osa arvatakse olevat piimatoodetes sisalduvate BCAA/leutsiini omavahelistel suhetel ja sisaldusel (6). Lisan omalt poolt veel seda, et nii vadak, kaseiin kui piimavalkude isolaadid sisaldavad samasid valkusid ja ühendeid, mis piimatootedki ning me saame nendest toodetest tegelikult tõenäoliselt samasuguse mõju, mida osad võistlevad kulturistid piimatoodete kõrvaldamisega tegelikult vältida üritavad. Kusjuures, nii mõnigi võistlev kulturist soovitabki ka valgupulbrid dieedist kõrvaldada. Selliselt toimides, nii valgupulbrite, kui ka piimatoodete ärajätmisega kaotatakse väga suur potentsiaal sellest, mida piimavalgud meie kehale tegelikult pakuvad.

Tegelikult otseseid põhjendusi sellele, miks arvatakse piimatooteid välimust vesiseks muutvat, ei olegi. Veel üks võimalus minu arvates on piimatoodetes sisalduv sool, kuid ka sellest rääkisime juba esimeses osas. Hoopis madal soolasisaldus menüüs stimuleerib organismis veepeetust. Kekmine kodujuust võib portsjoni kohta sisaldada keskmiselt 500 mg naatriumi, piimas jogurtis ja juustus on see kogus 150 – 300 mg või nii.

Normaalse päevase naatriumi tarbimise korral ei tohiks piimatoodetest lisanduv sool küll mingeid erilisi probleeme kaasa tuua. Soolade pärast võistlusdieedil ei peaks muretsema enne, kui mõni päev enne võistluspäeva. Sooladega jändamine keset dieeti on suur viga ja mõttetus. Vee ja sooladega tuleks tegeleda siis, kui selleks tõesti õige aeg on käes.

Veel üks potentsiaalne probleem võib olla, kui piima suhtes ollakse ülitundlik. Ka see võib teatud puhetavat välimust tekitada. Ent, uurimused väidavad, et ülitundlikkust lehmapiimale esineb vaid 1 – 3% – l inimestest, ehkki, seda pannakse diagnoosiks umbes kümnel rohkemal korral (9, 10). Samuti, laktoositalumatus ja allergia teatud toidule on tegelikult eraldi asjad; laktoosi talumatus viitab võimetusele omastada laktoosi ja see põhjustab gaase ning ebameeldivat tunnet kõhus.

Laktoositundlikkus on erinevatel etnilistel gruppidel varieeruv ja probleemi saab vältida, kui tarbida piima, kust on laktoos eemaldatud või manustada laktaasi tablette. Lisaks, indiviidid isegi väga suure laktoosi ülitundlikkusega saavad juustu ja jogurtit isegi tarbida; samuti aitab ülitundlikkust laktoosile elimineerida, kui piimatooteid tarbida koos teiste toitudega (11).

Ent, selge see, et indiviidid, kes tõepoolest tõsise ja suure ülitundlikkusega piimatoodetele peaksid piimatooteid vältima. Selles osas tundub muidugi kahtlane, kas iga kulturist ja fitnessist ikka kuulub meie planeedi 1 – 3% laktoosi ülitundlikkusega inimeste hulka. Tõenäoliselt, sarnaselt soolade tarbimisele kiputakse kulturistide seas ka piimatoodetetele teatavat müütilist „välimust rikkuvat“ toimet omistama. Nagu varemgi öeldud, sama kehtib ka siinkohal ja piimatoodete korral, keda huvitab, kui te dieedi ajal veidi vesine olete. Maksimaalselt kuiv välimus maksab ainult võistluspäeval.

Kui piimatooted on teie jaoks probleem, siis jätke need nädalake enne võistlust menüüst välja. Kui te olete kõik õigesti teinud, dieet on oma töö teinud, siis olete te võistluspäevaks ikkagi kuiv ja näete hea välja. Kui te veega manipuleerija olete, siis tehke seda 1 – 3 päeva enne võistlusi, aga veemängud või mingisuguste toitude vältimine 16 või 12 nädalat enne võistlusi – see on lihtsalt lollus!!!

Originaalartikkel siin: [url=http://www.bodyrecomposition.com/fat-loss/contest-dieting-part-1.html]Contest Dieting Part 1[/url]
Seotud artiklid:
[url=http://www.fitness.ee/artikkel/1470/voistlusdieedist-i-osa]Võistlusdieedist… I osa[/url]

Kasutatud kirjandus…

1. Hosoda HJ. Biological, physiological, and pharmacological aspects of ghrelin. Pharmacol Sci. 2006;100(5):398-410. Epub 2006 Apr 13.
2. Brownley KA Dietary sodium restriction alters postprandial ghrelin: implications for race differences in obesity. Ethn Dis. 2006 Autumn;16(4):844-51.
3. Keller U et. al. Effects of changes in hydration on protein, glucose and lipid metabolism in man: impact on health. Eur J Clin Nutr. 2003 Dec;57 Suppl 2:S69-74.
4. Antolic A et. al. The effect of extracellular osmolality on cell volume and resting metabolism in mammalian skeletal muscle. Am J Physiol Regul Integr Comp Physiol. 2007 Jan 18; [Epub ahead of print]
5. Dawson-Hughes B. Interaction of dietary calcium and protein in bone health in humans. J Nutr. 2003 Mar;133(3):852S-854S.
6. Zemel MB. Role of calcium and dairy products in energy partioning and weight management. Am J Clin Nutr (2004) 79 (suppl): 907s-912s.
7. Jacobsen R. Effect of short-term high dietary calcium intake on 24-h energy expenditure, fat oxidation, and fecal fat excretion. Int J Obes (Lond). 2005 Mar;29(3):292-301.
8. Lorenzen JK et. al. Effect of dairy calcium or supplementary calcium intake on postprandial fat metabolism, appetite, and subsequent energy intake. Am J Clin Nutr. 2007 Mar;85(3):678-87.
9. Bahna SL Cow’s milk allergy versus cow milk intolerance.. Ann Allergy Asthma Immunol. 2002 Dec;89(6 Suppl 1):56-60. Links
10. Crittenden RG and LE Bennett. Cow’s milk allergy: a complex disorder. J Am Coll Nutr. 2005 Dec;24(6 Suppl):582S-91S. Review.
11. Huth PJ et. al. Major scientific advances with dairy foods in nutrition and health. J Dairy Sci. 2006 Apr;89(4):1207-21. Review.

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)