10. veebruar 2017

Kuidas saada põhjalikult rumalaks…

See leiab aset terves ühiskonnas, need suundumused on vohamas ka kasvatussüsteemis, kuid kõige paremini illustreerib tekkinud olukorda kõik meediaga seonduv. Tegelikult on põhjendamatu vajadus midagi koguaeg uuendada tingitud omakorda ilmselt kapitalistlikust majandusmudelist teenida iga hinnaga kasumit, inimesi „oma asja“ juurde meelitada ning seeläbi neile koguaeg midagi müüa. Ma ei pea silmas ühtegi konkreetset valdkonda, see kehtib kõikjal. Ent ma väidan, et ehkki informatsioon ja põhjendatud uuendused on vajalikud kultiveerib kirjeldatud olukord pigem lollide ja mõtlemisvõimetute taimelava. Järjest väiksemaks jääb nende inimeste hulk, kes viitsivad lugeda süviti ja kaasamõtlevalt. On ammu selge, et pikki kirjutisi ei viitsi ensm keegi põhjalikult läbi ja lõpuni lugeda. Miks? Sellepäerast, et veebilehel „X“ on loetava kirjutise kõrval juba 20 uut pilkupüüdva kirja ja/või illustreeriva pildikesega klikki ootavat „ahvatlevat“ pealkirja. See ongi kaasa toonud olukorra, et suur osa inimesi sirvib „süvenenult“ informatsiooni nii, et lastakse silmadega üle pilkupüüdvate ja paari lausega/pildikesega illustreeritud pealkirja. Aeg-ajalt „klõpsatakse“ midagi põnevana tunduvat hetkeks ka lahti. Samas on tõsiasi, et väga paljusid olulisi teemasid ei saa käsitleda väga lühidalt, pealiskaudselt, erinevatest vaatenurkadest lähenemata, näidetega illustreerimata, fakte analüüsimata/seostamata ja taustsüsteemi (tihtipeale) avamata.
Viis, kuidas täna informatsiooniga ollakse käitumas produtseerib keskendumisvõimetust, mis on iga uuritava teema sügavamate seoste mõistmise aluseks. Olen ise kirjamees ja jälginud meedias toimuva arengut. Pikad ja põhjalikud kirjutised ei „koti“ enam kedagi, ei müü, ei püüa pilku. Pilt ja video püüavad pilku. Kui me alustasime selgitavate ja analüüsivate tekstidega, siis oleme peagi jõudmas olukorda, kus pildi vaatamisest väga kaugemale ei jõutagi. Õigupoolest suure osa meie noorsoo, aga ka täiskasvanute „tase“ juba praegu ainuüksi sellega piirdubki. Veelgi kurvem on see, et ka haridussüsteemis tundub asi selles suunas liikuvat: lünkade täitmine, „linnukeste“ tegemine, allajoonimine, pildid, slaidid, videoesitlused ja kui kõige selle peale on koduste tööde näol vaja iseseisvalt 5-6 lehekülge teksti läbi lugeda, siis on häda käes. Esitan teile küll äärmiselt lihtsustatud, kuid hästi mõistetavalt illustratiivse ettekujutuse protsessist, mida oleme läbi tegemas. Ja see kehtib igas valdkonnas, lihtsalt näite esitan omast valdkonnast:

[pilt=13523]

[pilt=13522]

[url=http://www.fitness.ee/artikkel/1676/liigutuste-treenimisest-ei-paase]http://www.fitness.ee/artikkel/1676/liigutuste-treenimisest-ei-paase[/url]

Minu sõnum on: kui te millestki tõsiselt huvitute, tahate maksimaalselt hea olla ja kõike teada, siis peate suutma süveneda teie valdkonnaga seotud kõige peenematesse detailidesse. Sügavamate seoste mõistmine aitab mõista põhiprintsiipe ja tervikut. Pilt on tore asi ja loomulikult on aeg-ajalt hea ka midagi „kergemat“ lugeda, aga tõsiasi on see, et minu viimane ja eelviimane „artikkel“ just väga informatiivseid juhiseid treenimiseks ei anna. Paraku oleme selles suunas liikumas!

Autor: Janar Rückenberg