15. detsember 2017

Tervislikust toitumisest konkreetselt: III osa…

11. Põhilised faktorid, millest sõltub, kui palju peab toiduga päeva jooksul kaloreid saama?
Kalorikulu sõltub: ainevahetusest, kehakaalust, keha koostisest, elukutse iseloomust, elustiilist tervikuna, harrastatavast spordialast, kehalisest aktiivusest tervikuna, vanusest, soost ja stressitasemest. Nii mõnedki nimetatud aspektid kattuvad ja tulenevad üksteisest.

12. On öeldud, et kui on soov kehakaalu kontrolli all hoida, kaalu alandada või toituda tervislikult, siis võiks eelistada “puhtaid toite” või „süüa puhtalt“ (ingliskeelses kirjanduses „clean foods“ või „clean eating“). Mida see tähendab ja millised oleks näited mõningatest “puhastest toitudest”?
„Puhaste toitude“ all mõistetakse võimalikult naturaalseid ja töötlemata toitusid ehk üldjuhul toitusid, mida valmistamisel söögikõlbulikuks tuleb minimaalselt töödelda. Mida vähem peame toitu ükskõik missugusel kujul enne söömist töötlema, seda puhtamalt seda sööme, seda rohkem tuleb seedesüsteemil toitainete kättesaamiseks vaeva näha. Näiteks: juurviljad, puuviljad, teraviljatooted, tatar, kaerahelbed, pruun riis, toorsalatid, oad, herned, kodujuust, kohupiim, piim, munad, piimatooted, liha, kala jne. Toidu töötlemine muudab sama toiduaine GI-t (glükeemilist indeksit) ja seeläbi terve toiduportsjoni glükeemilist koormust oluliselt: mida rohkem kuumutada-keeta-peenestada (jne), seda suuremaks GI üldjuhul kasvab. Näiteks on toore õuna GI väiksem kompotiõuna omast.

13. Millist rasva osakaalu üldisest kehakaalust protsentuaalselt eraldi meestel ja naistel peetakse normaalseks (fitness-tase)?
Normaalseks keha rasvaprotsendiks loetakse (harrastaja) vormis meestel 15-20% ja naistel 20-25%. Siia alla ei kuulu tippsportlased. Suhteliselt inaktiivsel keskmisel mehel on rasvaprotsent 20-25% ja naisel 25-30%. Samuti, vanusega inimese rasvaprotsent üldisest kehakaalust tõuseb. Tabeleid rasvaprotsendi määratluste kohta on internetis tohutult ja need vahemikud on päris varieeruvad.

14. Öeldakse, et liigse kehakaalu mured tekivad just 30–ndate eluaastate teisel poolel, miks?
Alates keskeast hakkab meie lihasmass vähenema, see omakorda kombineerub tavaliselt kehalise aktiivsuse vähenemisega. Nendest tõsiasjadest hoolimata kipume me samamoodi sööma nagu nooruses, kui oleme aktiivsed ja liikuvad. See aga tähendab rasvaprotsendi tõusu.

15. Miks lausnälgimine ei ole kõige efektiivsem viis kehakaalu langetamiseks rasva arvelt (peale selle, et see ei ole tervislik)?
Me kaotame nälja tingimustes lihased. Need ongi „instrumendid“, mis keharasva kütuseks kulutavad ja ainevahetuse kiirust suurel määral üleval hoiavad. See on sama, kui et puud on küll olemas, kuid kui pole ahju, kuhu puid panna, siis sooja ikka ei saa. Samuti, läbi nälgimise saavutatud kaalukaotus kipub hiljem, nälgimise lõpetades topelt tagasi tulema. Ka ei ole nälgimise tingimustes teostatav kehakaaluga manipuleerimine jätkusuutlik. Te lihtsalt ei jõua väga pikka aega ennast näljutada ja seejuures normaalset elu elada!

Järgneb…

Autor: Janar Rückenberg