Fitness.ee  ›  Artiklid  ›  Tervis  ›  Vanad tõed: I osa...

Agne Kiviselg võistleb 1. aprillil Oslo Grand Prix võistlusel

Kulturism 31.03.17, 19:35 EKFL

1. aprillil toimub Oslos suurejooneline kulturismi ja fitnessi võistlus Oslo Grand Prix. Eestit esindab võistlusel Agne Kiviselg.

Agne Kiviselg võistleb Oslo Grand Prix võistlusel bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169cm. Kui eelmisel nädalavahetusel tõi Pärnu sportlane, Spa&Sport spordiklubi esindaja, Agne, Rootsist koju kuldmedali, siis ka selleks võistluseks on…

Pudix valgupudingu degusteerimised aprillis MyFitnessi klubides

Klubid 03.04.17, 14:01

Aprillikuus toimuvad Pudix valgupudingute degusteerimised MyFitnessi klubides üle Eesti.…

EOK kulturismi- ja fitnessi- ning jõusaalitreeneri tasemeeksamile registreerumie kuni 8. aprillini!

Kulturism 03.04.17, 01:09

Eesti Olümpiakomitee kulturismi-, fitnessi- ja jõusaalitreeneri kutsekvalifikatsiooni tasemeeksam…

Algas kogu aprilli kestev fitnessikuu

Kulturism 03.04.17, 10:56

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa…

Fitmodeli projekti lõppvõistlus toimub 2. aprillil Butterfly Lounges

Kulturism 31.03.17, 21:19

2. aprillil algusega kell 15.00 toimub Butterfly Lounges projekti "Fitmodel" lõppvõistlus. Jaanuari lõpus startis Eesti suurim…

articles content main
small articles grid
NB! Teie brauseris on keelatud JavaScript.
Palun lubage skriptid, et kasutada selle lehe kõiki omadusi.

Tervis

Artiklid

Vanad tõed: I osa...

Toon lugejani väljavõtteid ja teada-tuntud aegade üleseid tõdesid Nikolai Amossovi raamatust „Mõtisklusi tervisest“.

Tervis  |  29.12.17  |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Väärt arutelud, mõtted ja probleemikäsitlused, mis selgitavad, miks on inimesed seonduvalt erinevate arengutega oma tervise tagamisel olnud läbi (iseäranis viimaste) aegade sedavõrd hädas.

Nikolai Amossov: „Inimese nii-öelda bioloogiline tervis põhineb füüsilisel pingutusel, vastupanuvõimel pakasele ja palavusele, näljale ja mikroobidele. See tõsiasi ja need, tervist tagavad mehhanismid kujunesid ammu enne kõrgema psüühilise talitluse tekkimist. Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju. Tekkisid ühtede struktuuride ala- ja teiste ületreenituse tingimused.“

Lihtsustatult, inimene peab tervise tagamiseks ennast pidevalt ületama (bioloogilist status quo´d häirima), mis praktikas tähendab, et peame läbi regulaarse liikumise (kehalise koormuse, pingutamise) tõstma oma pulsisagedust kõrgemale puhkeoleku südame löögisagedusest. Ja mitte ainult südame löögisageduses ei ole küsimus. Tervise tagamiseks tuleb kogu keha ja organismi kui tervikut (väikestest süsteemidest koosnevat suurt süsteemi) oma funktsioonidega pidevalt aktiivselt kasutada. Kui tahame head tervist ja jõudlust, siis ei saa (ajalises perspektiivis) liikuda väga palju ette (teha füüsilist pingutust varuga ära). Tervise tagamiseks tuleb liikuda regulaarselt hetkeajas (täna, homme, ülehomme jne). See vajadus tuleneb organismi kohanemisvõimest, mis ühest küljest teeb inimese tugevaks, teisalt, tervise tagamisel töötab adaptatsioon meile teatud mõttes ka vastu. Ühekordse füüsilise tegevuse tagajärjel organismis tekkivad tervise (ja hea jõudluse) aluseks olevad muutused kestavad tegevuse lõppedes väga lühikest aega. Kui ma suusatan täna, 26. detsembril 10 km, siis selle tagajärjel põhjustatud südame löögisageduse tõus ja teised organismis tekkinud tervistavad efektid ei püsi igavesti, vaid aktiivsusele järgneva passiivse eluviisi korral taanduvad väga kiiresti. Suusatamise käigus tekkinud töövõimet suurendavad (tervistavad) efektid aga säilivad ja võimenduvad, kui ma jätkan regulaarset kehalist aktiivsust ka tulevikus. Näiteks teen 28. või 29. detsembril uue treeningu või hoopis kõva lumerookimise, tööpäeva metsas jne. Vanusega lisandub sellele olukorrale veel tõsiasi, et hääbuma hakkab ka see füüsilise jõudluse kvaliteet, mida me noorena ja keskeas nii-öelda looduslikult omame. Sellele saab vastu hakata jälle üksnes regulaarselt aktiivne olles ja korraldades oma toitumist tervislikult.

„Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju.“

Sellel tõsiasjal on igapäevaelus palju kompleksseid ilminguid, kuid fundamentaalsel tasandil väljendub see selles, et oleme arenedes õppinud ellu jääma palju väiksema vaevaga kui loodus seda „esialgu“ ette on näinud. See puudutab elu kõiki aspekte, eriti aga neid, mis seostuvad liikumise ja toitumisega. Ikka seesama massiline istumine, vähene liikumine, toitude töötlemine, lihtne kättesaadavus jne. Ehk, mugavus toimib teatud piirist alates „kahe teraga mõõgana“. Primaarselt seetõttu, et meie teadlikkus ja tahteomadused ei ole paljudel juhtudel tehnoloogia arenguga korrelatsioonis. Amossov: „Kui naudinguid üle pakkuda, võib tasu osutuda liiga suureks ja kehalised kannatused neelavad tsivilisatsiooni hüvedest saadava kogu mõnu.“ Kõik liikumisega seotud süsteemid on keskmisel heaoluühiskonna indiviidil alatalitluses ja toitumisega seonduvad mehhanismid ületalitluses. Täna nähakse tehnoloogiliselt arenenud keskkonnas üksnes suurt hüve. Arvatakse, et kui robotid teevad meie eest füüsilise töö ära, siis me ise ei peagi enam kehaliselt aktiivsed olema. See on väärarusaam ja tegelikkuses on asjad hoopis vastupidi. Mida enam „keegi“ meie eest midagi füüsiliselt ära teeb, seda enam peame ise teadlikult, meelega ja sihipäraselt endale füüsilist tegevust leidma, ennast selleks kohustama. Vastasel korral on tagajärjeks füüsiline mandumine, vähene jõudlus, ülekaal, haigused, halb enesetunne, madal elukvaliteet jne. Kui me sellest aru ei hakka saama, siis selles suures tehnoloogilise arengu illusioonis (justkui see lahendaks absoluutselt kõik probleemid) saeme tegelikult oksa, millel ise istume. Tõsi, kui teadlikkus on paigas, niisamuti inimeste tahteomadused, siis on tehnoloogia kasutegureid võimatu eitada. Paraku, keskmise inimese teadmised ja (eelkõige) tahteomadused ei ole korrelatsioonis tehnoloogilise progressiga. Inimolend on loomult laisk ja tsivilisatsiooni areng on seda omadust veelgi soodustanud. See tõsiasi on tugevasti häirinud keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju, mille tagajärjeks on suured terviseprobleemid (nii vaimsed kui füüsilised). Tehnoloogiline areng võib olla ükskõik kui kõrgel tasemel, kuid tervist tagavaks keskkonnaks oli, on ja jääb eluviis, mis kätkeb regulaarset füüsilist aktiivsust ning mugavustsoonist väljumist. Kui soovime olla terved ja tervislikud, kaua kesta, ennast hästi tunda, siis peame tegema toitumist silmas pidades teatud loobumisi/piiranguid, oma koormused regulaarselt ära kandma ja hingeldamised ära hingeldama. Meeldib see meile või mitte!

Nikolai Amossov on akadeemik professor, meditsiinidoktor, silmapaistev kirurg ja maailmakuulsa nimega teadlane.

Järgneb...

Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee
Prindi Logi sisse ja arutle foorumis

Logi sisse

Kommentaari lisamiseks logi palun sisse. Unustasid parooli?

Pole veel kasutaja? Registreerumine võtab vaid hetke! Lisaks uudiste ja artiklite kommenteerimisele, saad Fitness.ee kasutajana osaleda foorumi aruteludes, hinnata treenereid ja klubisid ning tellida mugavalt kaupa veebipoest. Registreeru kohe »

Püsi teemas. Hea tava on arvustada inimeste mõtteid, mitte neid endid. Keelatud on reklaamlinkide ja -tekstide postitamine, samuti teiste kommentaatorite, artiklites esinevate inimeste, artiklite autorite ja teiste halvustamine. Fitness.ee moderaatorid kustutavad sobimatud kommentaarid.
Kommenteerimist toetavad
reklaam
reklaam Sportland
reklaam Sportland
reklaam Fitshop.ee

Uudised

reklaam Sportland
© 1999 - 2012 Fitness.ee  | Telliskivi 51, 10611 Tallinn  |  tel 6774 666  |  info@fitness.ee  |   Reklaam  |  Kontakt  |  Toimetus
Unustasid parooli?

Sisesta oma kasutajanimi ja sama kasutajakontoga seotud e-posti aadress – saadame sinna uue parooli.

Registreeru

Vali meelepärane kasutajanimi ja sisesta oma e-posti aadress.

Teavita

Teavita administraatorit, et siin on midagi valesti!

Saada sõbrale

Saada see link sõbrale