21. aprill 2003

Doping

Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ing, k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida.

Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust:
Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine.
Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt.

Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid kasutama dopinguaineid ja keelatud meetodeid, karistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti riigi seaduste alusel.

Millised siis ikkagi on keelatud ained ja meetodid, mida sportlased ei tohiks kasutada? Päris ühest nimekirja selle kohta koostada ei saa – farmaatsiatööstus areneb paratamatult nii kiiresti ja jõudsalt, et dopingukontrolli teostavad organisatsioonid on neist sammu võrra maas. Seepärast on kasutusel termin ja nendega sarnased ained ROK-i meditsiinikomisjoni ja Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) poolt kinnitatud dopinguainete klasside ja meetodite nimistu, mida pidevalt täiendatakse, leiab www.olympic.org ja www.wada-ama.org .

Keelatud ained on:
STIMULAATORID ained, mis oluliselt tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin.

Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel – paraneb koormuse taluvusvõime.

Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisade puhul efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang.

Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade ainevahetusele ja säilitades organismi glükogeenivarusid. Suured doosid kutsuvad esile rahutuse, lihavärina, närvilisuse ja maohäired. Kofeiini leidub jookides ja valuvaigistites. Piirväärtus on 12 mikrogrammi milliliitris (5-6 tassi kohv 1-2 tunni jooksul).

NARKOOTILISED AINED on kasutusel valu vaigistamiseks. Kõrvalmõju: hingamishäired, iiveldus, oksendamine, konsentratsioonivõime langus, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumine, sõltuvuse teke.

ANABOOLSE TOIMEGA AINED. Anaboolseid steroide kasutatakse valgu ainevahetuse mõjutamiseks ning need avalduvad lihasmassi ja jõu kasvus. Androgeense (mehestava) ja anaboolse (ülesehitava) toimega on testosteroon.

Kõrvalmõjud:
Meestel/Naistel:
akne/menstruatsioonitsükli häired
suureneb agressiivsus/sekundaarsete sugutunnuste muutumine
lihastoonus tõus, lihaskrambid/nahakahjustused akne
suguiha muutused, munandite atroofia/suureneb karvade kasv
impotentsus/hääle madaldumine
neerukahjustused/meeleolu muutused, agressiivsus
südamelihase kahjustus/südame, neerude ja maksa kahjustused
kasvuhäired noores eas/psüühika häired
psüühikahäired/mehelik rüht ja käitumismaneer
immuunsuse langus/immuunsuse langus

DIUREETIKUMID on ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus.

PEPTIIDHORMOONID, MIMEETIKUMID, ANALOOGID ANTIÖSTROGEENSE TOIMEGA JA MASKEERIVAD AINED.

Keelatud meetodid:
HAPNIKU TRANSPORDI PARANDAMINE JA VEREDOPING. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus.

FARMAKOLOOGILINE, KEEMILINE JA FÜÜSIKALINE MANIPULATSIOON on ainete ja meetodite kasutamine, mis muudavad, üritavad muuta või mis eeldatavalt muudavad märkimisväärselt dopingukontrolliks võetavate uriinproovide terviklikkust ja kehtivust.

GEENIDOPING on geenide, geeni elementide ja/või rakkude mitteterapeutiline kasutamine eesmärgiga parandada sportlase saavutusvõimet.

”Doping spordis” Rein Jalak

Autor: Doping spordis põhjal koostas L. Kutsar