Tervis

Väsimuse hindamine treeningute planeerimisel

Väsimine (Ingl. k. Fatigue) on loomulik osa meie igapäevaelust. Väsimust saab defineerida kui füsioloogilist seisundit, mille korral inimese vaimsed või füüsilised võimed on nõrgenenud. Väsimuse ulatus sõltub meie igapäeva rutiinist, milleks on une kvaliteet, stressitase, toitumine ja füüsiline aktiivsus. Tihti esinev või pidev väsimus võib olla haigustunnuseks ning vajab arstipoolset põhjuse väljaselgitamist.

Tervis  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Treeningule järgnevat väsimust on aga ilmselt kogenud enamik spordiga tegelevatest inimestest. Treeneri üheks ülesandeks on hinnata treenitava väsimuse seisundit ning seda treeningute planeerimisel arvestada.

Teadlased ei ole lõplikult välja selgitanud väsimuse ning treeningute vahelisi füsioloogilisi tekkepõhjuseid. Siiski on olemas hulk informatsiooni, millele tuginedes saab väsimuse ja treeningu seoseid hinnata.

Miks tekib treeningul väsimus?
Lihaste väsimuse korral ei suuda lihased füüsilise tegevuse ajal kokku tõmbuda ja väheneb lihaste poolt toodetud jõuvõime.

Kurnatuse teooria (ing.k. exhaustion theory) järgi langeb organismi sooritusvõime, sest ATP (eelkõige lihaste energiaallikas) tootmiseks kasutatavate metaboliitide (näiteks glükoos, kreatiinfosaat, hapnik) kontsentratsiooni alaneb.

Teisalt, metaboliitide kogunemise teooria (ing.k. accumulation theory of fatigue) järgi tõuseb teatud metaboliitide (näiteks laktaat, vesinik ioonid) tase, mis tekitab väsimusseisundi.

Metaboliidid ehk ainevahetussaadused on- organismi ainevahetuse tagajärjel tekkinud bioloogiliselt aktiivsed või inaktiivsed ained.

Väsimuse tase treeningul ning treeningujärgselt sõltub, treeningu tüübist, inimese treenituse tasemest ning treeningul kasutatavatest lihastest. Seega sõltub treeningul tekkiv väsimus treeningu iseloomust st. on ülesande spetsiifiline. Näiteks kui sportlane treenib alakeha lihaseid, siis mingi aja möödudes ei suuda need lihased enam piisavas koguses jõudu rakendada. Treenides seejärel ülakehalihaseid, siis nende lihaste jõu rakendamine on endiselt suur. Teise näitena võib tuua jooksudistantside võrdluse. Kui joosta sprinte (näiteks 6 x100m maksimaalse kiirusega), siis suudame pärast mõningast puhkust joosta veel aeroobses treeningtsoonis lõdvestusjooksu. Samas aga ei ole sportlane enam võimeline läbima uut 100 meetrit maksimaalsel kiirusel Seetõttu ei kehti siinkohal lause „Mida rohkem, seda parem“, sest organismis on tekkinud ülesande spetsiifiline väsimuse seisund.

Kuidas objektiivselt ja väsimust arvesse võttes hinnata treenitava valmisolekut treeninguks?
Treeningu alguses tuleb hinnata kliendi, sportlase või enda valmisolekut algavaks trenniks (Tabel 1). Iganädalane, tabelis esitatud näitajate analüüs võimaldab vastavalt saadud punktisummale treeningkoormust ning igapäevast rutiini muuta.

Tabel 1 - Väsimuse hindamine punktiskaalal

Arvestama peab, et igal treenitaval esineb päevi, kus punktisumma on eelnevatest kordadest oluliselt väiksem või suurem. Sellisel juhul võib planeeritud treeningpäeva muuta. Treeningmaht on üks põhilistest treeningmuutujatest, mis mõjutab enim lihaste väsimusseisundit ning taastumise kestust. Liigselt suurenenud lihaste väsimuse korral alandada treeningmahtu vähendades treeningu kestust ja seeriate või korduste arvu. Teisalt, kui klient on „vaimselt“ väsinud (suurenenud stressi tase ja „paha tuju“), siis võib treeningul vähendada intensiivsust.

Väsimuse hindamine on oluline võte treeningute planeerimisel, sest see tagab siis tagab kokkuvõttes parema ja efektiivsema lõpptulemuse.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 


Goldensand klmpressitud kookosli

KOGU MAAILMA EATUD, ÜHINEGE!

Tervis | 

“Huvitav, kas see tõesti on eas 45+ vältimatu?” küsis Iiris Saluri ise-enda käest ning võttis kokku julguse näidata ette oma selleks…


Lihtsalt käimine

Tervis | 

Üks esimesi asju, mis õpitakse inimesena olles ära, on käimine. Võrreldes varasemate aegadega käime me vähem, kuna kiirenenud elutempo juures…


Rasvaprotsent: milline protsent on normaalne?

Tervis | 

Küsimus: küsin lihtsalt uudishimust. Kahekümnendate aastate algul olin oma toitumises väga range, pidasin dieedist ikka väga korralikult kinni.…