Tervis

7 soovitust, kuidas eakana aju treenida

Keha, milles oleme sündinud, kannab meid läbi elu ja meie ülesanne on tema eest võimalikult hästi hoolt kanda. Stardipositsioonid on erinevad – geenidega saame kaasa erinevaid võimekusi, kuid väga palju on meie endi kätes.

Tervis  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Elukvaliteeti määravad igapäevased valikud, millest kujunevad harjumused aastakümneteks. Kaua elada on tore, kui ka kõrges eas rikastavad elu reisid, hobid ja lähedased. Nii me ju ette kujutame? Selleks, et vanadus oleks mõnus, peaks tervis olema tugev ja mõistus terav. Kas oled alles 20ndates või juba 80ndates, mõlemal juhul saad oma elukvaliteedi tõstmiseks hakata igapäevaseid paremaid otsuseid tegema.

Palju räägitakse keha treenimisest, kuid vähemalt sama tähtis on treening ajule. Lausa uuringutega on kinnitatud, et inimesed, kes tegelevad raskemat mõttetööd nõudvate tegevustega, ei vanane nii kiirelt kui inimesed, kes oma ajuga aktiivselt ei tegele. Mõistuse treenimise saad muuta enda jaoks huvitavaks leides just endale sobiva väljakutse. Pakume välja mõned ideed.

Lauamängud. Tõhusat ajutreeningut pakuvad male, pusled, sõnamängud. Kui parasjagu pole võimalik mängudeks vajalikku seltskonda kokku saada, leidub küllaga võimalusi ka internetist. Näiteks Eestis tegutseva kasiino veebileht pakub mänge pokkerist blackjack’ini, puudu pole ka geomeetrilised kujundimängud. Et sinu uus hobi vaid lõbusaks meelelahutuseks ei jääks, vali lihtsate õnnemängude asemel mängud, mis nõuavad ka mälu- või mõttetööd.

Raamatud. Loe raamatuid mõne teema kohta, millest oled juba ammu tahtnud rohkem teada, näiteks aiandus, astronoomia, linnud ning püüa teadmisi ka päriselus rakendada, märgates enda ümber õpitut. Lugeda võid ka endale meelepärast romaani ning püüda seda võimalikult detailselt kellelegi edasi jutustada. Raamatute lugemine treenib mälu, annab juurde faktilisi teadmisi ja parandab jutustamisoskust.

Mõtteharjutused ajule. Mõtteharjutused kas sinu peas või kõva häälega välja öeldes aitavad ajul püsida heas vormis, eriti kui teed neid regulaarselt. Näiteks püüa nimetada 12 kuud tähestiku järjekorras või võta ette mõni keerulisem sõna ja ütle see tagurpidi. Õues jalutades märka autonumbreid ja püüa neid peast kokku liita või lahutada. Iseendale või vanemale lähedasele harjutuste väljamõtlemisel saad olla loominguline ning muuta see lõbusaks võistluseks või mänguks.

Õpi uut keelt. Kuigi vanemas eas on uue keele õppimine raskem kui noorena, on sinu aju sulle selle eest tänulik, sest paraneb kognitiivne võimekus. Õppida on võimalik nii rühmades kui ka raamatute või interneti abil. Ka päevas paari uue sõna õppimine on kasulik. Kui leiad hea kaaslase, kellega koos õpe ette võtta, on motivatsioon suurem ning aitab sul püsida sotsiaalsena, mis on samuti oluline aju värskena hoidmisel.

Kunst ja käsitöö. Loomingulised tegevused annavad lisaks näpuosavusele hoogu ka kujutlusvõimele, mis hakkab samuti vananedes hääbuma. Võimalikke tegevusi on palju alates joonistamisest ja keraamikast kuni kudumise ja tikkimiseni. Ära jää mugavustsooni, tehes vaid seda, milles juba hea oled, vaid proovi uusi tegevusi, mis sind proovile panevad.

Toitumine ja treening. Ei saa üle ega ümber füüsilise tervise hoidmisest ja arendamisest. Igapäevane liikumine teeb head su kehale, kuid sellel on otsene positiivne mõju ka sinu aju tervisele, olenemata sellest, millises vanuses sa oled. Kui rasket trenni teha ei jõua, siis kasuks tuleb ka tempokas jalutamine, mis pisut pulssi kergitab. Toitumine on paljuski individuaalne, kuid on mõned toiduained, mis teevad sinu ajule head. Teadlased on kindlaks teinud, et köögiviljade rohke tarbimine aitab pärssida kognitiivsete võimete kadu. Eriti kasulikud on lehelised viljad, nagu spinat, lehtkapsas ja brokoli. Mustikad aitavad turgutada mälu ning on kasulikud ka südamele ja vererõhule. Ajutegevuseks on väga vajalikud tervislikud rasvad, nagu pähklid, kala, oliiviõli. Kui sul on kahjulikke harjumusi, nagu suitsetamine või alkoholi tarbimine, on õige aeg neist loobumiseks kohe praegu!

Uni. Usutavasti on kõik tundnud, et magamata öö järel toimib mõte aeglasemini. Uuringud näitavad, et viletsam unekvaliteet vanemas eas on oluliseks põhjuseks, miks meie pikaajaline mälu nõrgeneb. Osaliselt on see paratamatus, kuid saad ka ise parema une tekkimisele kaasa aidata. Loo omale pimendav magamistuba, tarbi melatoniini ning loobu nutiseadmetest enne magamaminekut. Ka kindla rutiiniga unerütm tuleb kasuks.

Paratamatult muutuvad vananedes mitmed ajuprotsessid aeglasemaks, eriti, kui me ei hoia oma mõistust piisavalt tegevuses. Ära lase oma mõttel laisaks muutuda, hoolitse oma keha ja meele eest nii nooruses kui ka vanaduses. Edu aluseks on distsipliin ja regulaarsus ning vaev tasub kindlasti ära. Selle asemel, et võtta oma aju arendamist tüütu kohustusena, mõtle sellest kui huvitavast väljakutsest ja võimalusest oma elukvaliteeti parandada. Elu on põnev, kui võtad ette uusi põnevaid asju, olgu selleks käsitööring või uue keele õppimine.



Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Treenides ei tohi hambaid unarusse jätta

Tervis | 

Kuid on ka üks suhkur – ksülitool –, mis hoiab hambad terved ja kaalu kontrolli all. Treenides mõtleme lihastele ja liigestele, aga kindlasti…


Kollageeni müüdid ja tegelikkus

Tervis | 

Müüt nr 1: kollageen on hea ainult naha ja liigeste tervisele. Kollageeni roll naha ja liigeste tervises on vaid jäämäe tipp.…


Paremasse vormi pakase abiga

Tervis | 

BODY - http://www.bodylehti.fi Paremasse vormi pakase abiga Talv on taas kohal. Tuisk, paksud riided ja külmus. Tuleb tuttav…