8. september 2003

Ära higista!

Kui teed trenni, higistad. Tegelikult, kui Sa oled elus, higistad. Ja mis siis? Meie maailmas, mille ühistransport, restoranid ja spordiklubid on rahvast täis, ei ole higistamine ja halvasti lõhnamine just sellised asjad, mida me tahaksime teha. Tänapäeval ei pea me enam nii palju higistama ja haisema kui seda tegid meie esivanemad. Nii et kui Sa higistad (mida Sa arvatavasti teed), siis loe, mida selle vastu ette võtta saab.
Miks me higistame? Me kõik higistame normaalsetes tingimustes, see on lihtsalt keha viis temperatuuri reguleerida. Higi on lihtsalt vesi ja natuke naatriumkloriidi, mida eritavad miljonid higinäärmed üle kogu keha. Higinäärmeid on rohkem kaenla all, kätes, jalalabades ja otsa ees. Naised higistavad tavaliselt vähem kui mehed, tsüklites, mis vastavad menstruaaltsüklile.
Kuigi inimene peab higistama, et reguleerida kehatemperatuuri, on siiski turvaline kaenla alust higistamist vähendada.
Antiperspirant on teatud tüüpi rohi, mis asub FDA (Food and Drug Administration Toidu ja ravimite ministeerium) reguleeritud ravimite piiril. Selle aktiivne koostisosa on alumiinium, mis blokeerib higinäärmed. Alumiiniumi tüüp või ühend, milles seda on, võib vahelduda, aga kõige tavalisemad on alumiiniumkloriid ja alumiiniumtsirkoon. Antiperspirandid ei sisalda tavaliselt üle 15-25% aktiivset koostisosa. FDA nõuete järgi peavad kõik antiperspirandid vähendama inimese higistamist vähemalt 20%.
Antiperspiranti peaks kasutama korra päevas. Enamik inimesi kasutab seda hommikul pärast dushi, aga eksperdid soovitavad seda teha hoopis õhtul enne magamaminekut, see võib lisada imendumist ja seega efektiivsust. Enne antiperspirandi kasutamist ei tohiks raseerida, sest see võib nahka ärritada.
Peata see higilõhn! Kui bakterid, mis nahal elavad, satuvad lõksu või kuhjuvad higi sisse, tekib lõhn. Antiperspirant aitab selle probleemi vastu lihtsalt higi teket takistades. Deodorant aga sisaldab ilmselt antimikroobset või antibakteriaalset ainet, mis hävitab need bakterid. Deodorant võib olla kombineeritud antiperspirandiga, aga ka eraldi. Antiperspiranti võetakse ravimina, deodoranti kosmeetikavahendina.
Ainus tavaline probleem antiperspirandi kasutamisel on lööve nahal. Kui nii juhtub, kasuta toodet harvemini ja väldi raseerimist just enne selle kasutamist. Kui nahaärritus jätkub, proovi mõnda teist kaubamärki. Ära kasuta maksimaalse tugevusega tooteid. Kui ärritus ikka veel jätkub, vaheta antiperspirant deodorandi vastu.
Liigne higistamine. Kui Sa väga palju higistad, võid kannatada liigse higistamise all, mis tähendab seda, et Sa tilgud higist, näärmed on üliaktiivsed, eriti käelabades, jalalabades ja kaenla all.
Et liigset higistamist vältida ja ravida, on olemad mitmed ravimid, näiteks Botox-süstid, spetsiaalne kirurgia ja retseptiga antiperspirandid. Kui retseptida Drysol ei aja ilmselt Su eelarvet lõhki, võivad Botoxi süstid seda teha. Üks ravikord Botoxiga kaenlaalustele maksab nii 15 000 kr ja hoiab higistamise eest umbes pool aastat. Vaatamata hinnale kogub see teraapia viimasel ajal populaarsust.
Sinu valik? Kui Sa higistad normaalsuse piirides, ei ole ilmselt Botoxi ravi tarvis, aga siiski, milline oleks Sinu jaoks õige deodoranr või antiperspirant? Kuna erinevad antiperspirandid sisaldavad eri ühendeid, võib nende aktiivsus sõltuda sinu kehakeemiast. Kahjuks on seda ilma testimata võimatu ennustada, nii et Sul tuleb endal mitmeid läbi proovida.
Lisaks aktiivsele koostisosadele on geelid, pulgad, sprayd, võid endale meeldiva valida ka lõhna järgi.
Kui lähed antiperspiranti ostma, loe siltidelt koostist ja iseloomustust! Kui Su eesmärgiks on just niiskuse ärahoidmine, siis otsi sealt fraasi ekstra tugev”. Kui Sul ei ole suurema higistamisega probleeme, siis sobib ehk hoopis deodorant. On ka nn. nähtamatuid deodorante, mis ei peaks riietele jälgi jätma ja ka neid, mis sisaldavad kreemi (need on head näiteks pärast raseerimist, ei ärrita niivõrd nahka). Ükskõik mille kasuks Sa otsustad, jäta meelde, et higistamine on normaalne ja me kõik teeme seda.

Autor: M&F Hers tõlkinud Renita Hunt