8. detsember 2003

Kõrgvererõhutõbi

Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat on varemalt peetud peamiselt vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal haigestuvad sellesse väga tavalisesse haigusesse ka noored. Kõrgenenud vererõhk on koguni ~350 000 Eesti elanikul, mis on peaaegu igal neljandal. Paljudel on kõrgenenud vererõhk nende enda teadmata.
Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse, kui inimese arteriaalne vererõhk on mõõdetuna käsivarrel südame puhkehetkel üle 90 mm/Hg või südame löögihetkel üle 140 mm/Hg. Vererõhu mõõtmisel määratakse alati need kaks numbrit. Suuremat numbrit nimetatakse ülemiseks ehk süstoolseks vererõhuks ja väiksemat alumiseks ehk diastoolseks vererõhuks. Ohtlikumaks peetakse diastoolse vererõhu tõusu, sest sel juhul kannatab meie vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all. Vererõhku mõõdetakse istudes või lamades peale viieminutilist puhkust.
Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Seetõttu nende lihassein pakseneb ja nad ahenevad ülemäära palju. Nii tekib surnud ring, kus kõrge vererõhu tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu.
Sama olukord on südamelihasega. Ka südame vasak vatsake on pidevalt ülekoormuse all, sest ta peab keha ahenenud veresoontesse suutma vere sisse suruda. Tekib vasaku vatsakese paksenemine. Kui nüüd mingil põhjusel veresooned laienevad, siis on südame vasak vatsake liiga tugev ja surub vere kehasse liiga suure rõhu all ja taas on inimesel kõrgvererõhutõbi. Teine surnud ring.
Kõrgvererõhutõve tekkimise põhjuseid on palju ja kõik need ei ole veel selged. Kindlasti on oma osa ka pärilikul faktoril. Teiseks tähtsaks põhjuseks on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. Haigestumise riski tõstavad ka suitsetamine, liigne kehakaal, suhkruhaigus. Tekkepõhjusena võivad kõne alla tulla ka neeruhaigused. Meestel on kõrgvererõhutõppe haigestumise risk suurem kui naistel, olukord võrdsustub enam-vähem naistel klimakteeriumi saabudes.
Eelpool öeldut arvestades tuleb kõrgvererõhutõve ärahoidmiseks toituda tervislikult, liikuda piisavalt ja mitte suitsetada ning tarbida liigselt alkoholi.
Kõrgvererõhutõve esmasteks sümptomiteks on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine
Süstoolne (mmHg) Diastoolne (mmHg)
Optimaalne vererõhk < 120 < 80
Normaalne vererõhk < 130 < 85
Kõrge normaalne vererõhk 130 – 139 85 – 89
I aste: kerge hüpertensioon 140 – 159 90 – 99
Alarühm: piiripealne hüpertensioon 140 -149 90 – 94
II aste: keskmise raskusega hüpertensioon 160 – 179 100 – 109
III aste: raske hüpertensioon > 180 >110
Isoleeritud süstoolne hüpertensioon Alarühm: piiripealne isoleeritud süstoolne hüpertensioon > 140
140 – 149 < 90
< 90 Veresoonte lupjumine ateroskleroos
Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Kuna nende ainete hulgas on tähtsal kohal kaltsiumisoolad, siis nimetataksegi seda haigust rahvakeeles ka veresoonte lupjumiseks.
Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi.
Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm.
Trombi tekkemehhanism on järgmine: teatud ainevahetusjäägid kogunevad veresoone seina, mistõttu veresoone valendik aheneb. Siis peab veri avaldama soone seinale suuremat rõhku, et kitsast kohast läbi pääseda. Kui valendik on jäänud juba liiga kitsaks, siis võib juhtuda, et seinast rebitakse naast välja, tekib haavand. Haavandi kohal hakkab veri hüübima ja võibki tekkida veresoone sulgus. Kui ka haavand parandatakse, siis on veresoone valendik jäänud palju kitsamaks ning uue trombi tekkimise tõenäosus on palju suurem.

Kolesterool veres
Veres leidub meil kahte liiki kolesterooli. Üks neist on meile suhteliselt kasulik (HDL-kolesterool ehk kõrge tihedusega kolesterool) ja teine üpris kahjulik (LDL-kolesterool ehk madala tihedusega kolesterool). Risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja ateroskleroosi kasvab siis, kui kasuliku kolesterooli hulk veres on liiga madal või kahjuliku oma liiga kõrge. Tavaliselt määratakse veres nõndanimetatud üldkolesterooli hulk ja selle põhjal öeldakse ka, kas inimesel on suurenenud risk haigestuda eespool nimetatud haigustesse või mitte. Siinkohal on toodud vere kolesteroolisisalduse normid.
Ideaalnivoo alla 5,2 mmol/l*
Piiripealne nivoo 5,2…6,5 mmol/l
Kõrgenenud nivoo 6,5…7,8 mmol/l
Väga kõrge nivoo üle 7,8 mmol/l

Kolesterool toiduainetes
Inimesele on kolesterool eluliselt vajalik kui mitmete keemiliste reaktsioonide lähteaine (näiteks D-vitamiini süntees meie nahas) ja rakukestade komponent. Seetõttu ei või tervetel normaalsete eluviisidega lastel mingil juhul piirata kolesteroolirikaste toiduainete tarbimist. Kuid inimestel, kelle kolesteroolitase veres on liiga kõrge, tuleks siiski piirata mõningate toiduainete tarbimist. Siin tabelis on toodud osade toiduainete kolesteroolisisaldus.
Munakollane 1500 mg% Juust 25…100 mg%
Neerud 400 mg% Searasv 94 mg%
Maks 300 mg% Broiler 90 mg%
Või 220 mg% Sealiha 72 mg%
Võimargariinid 40…160 mg% Piim 1…15 mg%
Vahukoor 110 mg% Taimeõli 0 mg%

Autor: M.M.