13. jaanuar 2004

Soojusvahetus kehalisel tegevusel

Inimese kehatemperatuuri hoitakse olenemata välistemperatuurist 36,5 – 37,0 kraadi C juures, soojaverelistel on soojuse teke ja soojuse äraandmine tasakaalus.
Kehatemperatuur sõltub nii soojuse tekkest kui soojuse äraandmisest väliskeskkonda. Kergelt riietatud inimese jaoks on keemiline soojusregulatsioon (soojuse teke)
ja füüsiline termoregulatsioon (soojuse äraandmine) tasakaalus 18-20 kraadi C, see on nn. komforditsioon.
Soojuse äraandmine toimub inimesel peamiselt naha abil soojuskiirguse, soojusjuhtivuse ja vee aurumise teel. Higi aurumisel kehapinnalt on soojuskadu 0,58 kcal 1 ml vee kohta. Soojuse äraandmist soodustab naha veresoonte laienemine. See suurendab nahast läbivoolava vere ja kehapinnale jõudva soojuse hulka. Kui õhk on suurel määral veeaurudega küllastatud, on higistamine raskendatud ja soojuse äraandmine toimub soojusjuhtimise teel. Selline olukord esineb kõrge temperatuuriga aurusaunas, subtroopilises ja troopilises kliimas. Soojuse äraandmise raskenemisel niisketes tingimustes tekib kergesti hüpertermia ehk ülekuumenemine, millel võivad olla tervisele ohtlikud tagajärjed. Kehatemperatuuri tõusul üle 38,5 – 39 kraadi C tekib kuumarabanduse oht. Seda asjaolu tuleb kindlasti arvestada treeningutel ja võistlustel kuumas ja niiskes kliimas. Organism aklimatiseerub ehk kohandub kuumaga, kui nendes tingimustes viibitakse pikemat aega.
Välistemperatuuri langusel intensiivistuvad oksüdatsiooniprotsessid reflektoorselt ja kehatemperatuur tõuseb. Samaaegselt tõuseb lihaspinge, reflektoorselt tekivad lihaskontraktsioonid ja ”kananahk”, mis kokkuvõttes lisab soojuse teket. Organismi mahajahtumist takistab naha veresoonte ahenemine, nahast läbivoolava vere hulk väheneb ja organism kaotab vähem soojust. Soojuse äraandmist madalal temperatuuril soodustab õhuniiskuse suurenemine. Karastumise korral kohandub organism külmaga paremini.
Kehalisel tööl suureneb nii soojuse teke kui äraandmine. Kehatemperatuuri tõusu korral 1 kraadi võrra kasvab kesknärvisüsteemi erutuvus, soodustatakse siseelundite talitlust ja aktiviseeritakse oksüdatsiooniprotsesse. See aitab kiiremini kohaneda kehaliste koormustega ning vältida liigutusaparaadi vigastusi. Kehatemperatuuri mõõdukas tõus enne treeninguid ja võistlusi saavutatakse eelsoojenduse abil.

Autor: Kristjan Koik