27. jaanuar 2004

Õlalihaste rebend

Milles seisneb vigastus?
Õlavarreluule õlaliigese lähedal kinnituvad neli lihast, millede ülesandeks on käe tõstmine küljelt üles, käe pöörlevate liigutuste sooritamine õlast.. Nende lihaste vigastusega ongi tegemist
Kuidas tekib vigastus?
Vigastuse tekkimise aluseks võibolla nooremas eas tekkinud trauma (raskuste tõstmine, kukkumine, venitus jms.), vanemas eas muutused kõõluste koes. Tavaliselt algavad need muutused verevarustuse häirega.
Kõõlusekiududes normaalne struktuur hävib. See loob aluse kõõluse rebendi tekkimiseks. Samuti ei pruugi olla rebend alguses täielik. See tähendab, et alguses pole käe funktsioon häritud.
Millised on sümptomid?
Osalise rebendi korral võib algselt häirida lihtsalt valu õlaliigese piirkonnas. Kui kõõluserebend on täielik, siis muutub käe tõstmine küljelt jõuetumaks või ei ole seda võimalik üldse teha. Alates õlakõrguselt on võimalik kätt üles viia, kuid see liigutus on valulik. Ägedas perioodis on vahel turse õlaliigesel. Katsudes kõhnal inimesel on tunda rebendi koht kõõluses.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Kõõluse rebendi kindlaks tegemist alustatakse kaebustest ja õlaliigese piirkonna katsumisest ja liikuvuse ulatuse määramisest. Edasi tehakse röntgenuuring ja ultraheli ehk sonograafia. Tallinnas ja Tartus on võimalik teha täiendavalt veel magnetresonantstomograafia.
Ravivõimalused
Kõõluserebendi ulatusest olenevalt rakendatakse tablettravi, taastusravi või kirurgilist ravi. Tablettravi seisneb algselt põletiku ja valuvaigistavate tablettide manustamises. Preparaadid pärinevad mittesterodisete põletiku vastaste ravimite grupist. (Diklofenak, Ibuprofen)
Väga tugeva valusündroomi korral asetatkse käsi lahasele ja valu taandudes alustatakse koheselt ravikehakultuuriga.
Operatsiooni teel on vaja rebenenud kõõlus uuesti kinnitada luu külge või õmmelda kinni.
Taastusravi: Taastusperioodil asetatakse käsi mõneks ajaks spetsiaalsele tugisidemele. Tähtis on kohene spetsiaalsete võimlemisharjutustega alustamine, vastasel juhul võib tekkida liigesjäikus mõneks (~1aasta) ajaks. Taastumine peale vigastust on pikaaegne. Kuna ravi perioodil õlaliiges lahastatakse, siis jääb liikuvus liigesest veidi piiratuks. Seetõttu on vajalik kindlastia läbida taastusravi seanss. Teatud põhjustel võib jääda piiratud liikuvus ka peale taastusravi.
Kuidas vältida vigastust?
Kuna”rotator cuffi”rebendi algpõhjuseks on trauma, siis vältida on raske. Peamine on vältida ülekoormust treenimisel. Kui vähegi treeningu ajal või peale treeningut on probleemiks valu, siis peaks koormust vähendama ja ennast kontrollida lasta.
Millistel spordialadel vigastus tekib sagedamini?
Kõige sagedamini esineb vigastus võrkpalluritel, odavikajatel, raskejõustiklastel ja kõikidel tegijatel, kelle liigutused toimuvad sageli ölast kõrgemal. Raske on välja tuua konkreestet eriala, sest vigastuse aluseks on siiski kõõlusekoe muutus.

Autor: M.M.