27. november 2005

Legendaarne Arnold – osa 34

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Kõik minu meetodid – nagu jaotatud treeningusüsteem, ¨okiteraapia, treening valu ja vastupidavuse piiril, olid sündinud puhtpraktilisest vajadusest. Ma tahtsin võimsamat, suuremat ja paremat lihaskonda. Mitte ükski neist ideedest ei tulnud väljastpoolt, teistelt kulturistidelt. Need olid algusest lõpuni minu ideed ja mõtted, need olid algusest lõpuni minu ideed ja mõtted, need olid täiesti originaalsed meetodid, mis ma olin loonud eeskätt oma keha ja muskulatuuri silmas pidades. Usun, et teised tippkulturistid on kunagi otsinud ja leidnud tee, mis on konkreetselt neid aidanud edasi jõuda. Ja mitte ainult kulturistid. Kui keegi – ükskõik mis vallas – on tahtnud ületada kunagi seni maha pandud piire, on ta kindlasti pidanud leidma mingi uue ja talle sobiva tee. Oma esmaseks mureks oled sina ise. Õpi ennast tundma. Sul tuleb leida oma tee tippu, teha omad avastused ja tähelepanekud. Näiteks, oma treeningu esimestel aastatel panin tähele, et kui tegin hantlitega biitsepsitõsteid ja hoidsin oma randmed täiesti sirged, oli harjutuse mõju biitsepsile tunduvalt suurem. Kui püüdsin oma randmeid väljapoole pöörata, oli harjutuse mõju veelgi suurem. Kui püüdsin oma randmeid väljapoole pöörata oli harjutuse mõju veelgi suurem. Ma ei olnud sellist asja kunagi varem tähele pannud. Mu arstist sõber selgitas, et biitsepsite töö ei piirdu üksnes käsivarte tõstmisega vaid biitseps osaleb ka randmete pööramisl. Ja kui see on nii, siis miks ma ei võiks oma radmeid pöörates harjutust veelgi raskemaks teha. Võtsin oma hantlid ja muutsin nende raskust nii, et üks hantli pool sai raskem , teine kergem. Minu ”uute” hantlite mõju biitsepsitele oli kohe tuntav.

Need olid mõtted, mida ma polnud leidnud ühestki raamatust või ajakirjast. Tahtsin kiiresti edasi areneda, tahtsin olla midagi väga erilist, tahtsin olla parim ja ma olin aru saanud, et selle eesmärgi nimel pean leidma oma treeningus uusi ideid.

Elu Münchenis kees nagu alati. Tegime kõvasti trenni, kuid pidasime ka suuri pidusid ja õlleõhtuid. Tore aeg oli. Ma olin teel kuulsusele. Kuigi musklimees Arnold oli pälvinud paljude silmis veidriku kuulsuse, olin ise oma saavutuste ja tegude üle väga uhke ning püüdsin igati mõista anda, et see kõik on alles algus. Katsusin kõigiti kummutada tol ajal üldlevinud arvamust, nagu oleks kulturism veidrike spordiala.

Iga aasta kevadel peeti Münchenis kivitõstmise meistrivõistlusi. Seda võistlust on korraldatud juba aastakümneid ning see on Saksamaa üks prestiizikamaid spordiüritusi. Sa seisad kahel tooli meenutaval jalatoel ning katsud oma jalgade vahel metallist käepideme abil üles tõsta kivi. Kivi kaalub umbes 508 saksa naela (255kg). Seina peal on elektriline tabloo, mis näitab mitu cm suutsid kivi tõsta. Seda kõike tehakse külmalt, mingisugust eelnevat soojendust pole. Sa lihtsalt tõstad kivi nii palju kui suudad. Sel aastal – 1967 – võistlesin esimest korda ja purustasin senise rekordi ja võitsin.
Ajakirjandus märkis selle sündmuse kohe ära – .Mr.Universum on Saksamaa tugevaim mees. Oli see nüüd õige või mitte, kuid heaks reklaamiks oli see kulturismile ikkagi. Kuigi teiste tollate väärarvamuste kõrval usuti endiselt, et kulturistidel on küll suured musklid, kuid neil pole jõudu.

Järgneb …

Autor: joker