Coleman on endiselt kuningas!

Body-lehe raport Olümpia nädalavahetusest Las Vegases.

Kui Ronnie Coleman tõstis Sandow-võidusamba üles, oli temast Lee Haney`i järel saanud ainuke kulturist, kes on võitnud Mr. Olümpia tiitli kaheksa korda! Kuid tekib küsimus, kas Ronnie üritab võtta kümme võitu järjestikku?

Uus Olümpia-aasta tõi palju uuendusi ja muudatusi selle 40-aastases ajaloos. Võistluskoht, hotell, auhinnaraha ja reeglid olid muutunud. Kõik oli suunatud sellele, et võistlusest saaks endisest suurem ja parem. Kas see ka õnnestus? Mitte päris.
Reedene puutumatuskaardivõistlus, kust üks võistleja pääses järgmisel päeval peetavale Mr. Olümpiale, oli õnnestunud otsus. Võistluskoht ehk Orlean Arena sobis hästi, kuid Olümpiamessid olid poole väiksemad kui eelmisel aastal.

Ka naisvõistlejate kohtlemine võistlusel tõstis üles palju vastakaid tundeid. Võistluse korraldaja ei järginud „naised ja lapsed ees” põhimõtet, vaid naiskulturistid pidid võistlema eemal expo-laval, kuigi nende auhinnarahasid oli võrreldes eelmise aastaga tõstetud.
Uuendatud väljakutse voor, kus andsid punkte eelnevate aastate Mr. Olümpiad, oli omapärane. Õnneks see voor ei mõjutanud võistluse lõpptulemust, vaid oli täiesti eraldiseisev osa võistlusest. Väljakutse vooru võitis tegelikult võistluses kolmandaks jäänud Gustavo Badell, kes ei suutnud finaalis Ronnie Colemanile vastu panna.

Palju kriitikat? Seda küll, kuid kõik asja eest. Selle aasta võistluses ei olnud sama tugevat fiilingut kui varem. Millest see küll võis olla tingitud?
Ja kuskil publiku seas istus võistlusest välja jäänud Dexter Jakcson. Huvitav, mida küll tema võis kõigest nähtust mõelda?

1. Ronnie Coleman, USA
Uute reeglite kohaselt peab keskkoht olema peenike ja pingul ning kõht ei tohi suurelt punnitada. Just seda on alati Ronnie Colemani puhul kritiseeritud. Ronnie ei olnud sel aastal nii suur kui eelnevatel aastatel, kuna ta oli võtnud õppust uutest reeglitest. Seega tema keskkoht nägi välja palju parem kui varem. Kuna ta polnud enam nii suur, oli ta aga ka palju haavatavam. Tundus, et ta reied ja selg olid ehk väiksemad kui varem, kuid paistsid siiski tõsiselt vinged. Kuid sääremari ja sääre tagaosa olid läinud siiski nähtavalt nõrgemaks. Ronnie poseerimine ei ole parim, mis võiks olla Mr. Olümpial. See ei ole eriti dünaamiline.
Kui temalt küsiti, kas ta on võimeline saavutama veel 2001 Arnold Classicu võistlusvormi, siis vastas ta, et need ajad on läbi. Kuid siiski on Ronnie Coleman kõige aegade võimsaim Mr. Olümpia ja väärib temale antavat tunnustust.

2. Jay Cutler, USA
Jay Cutler on juba kolm korda olnud võidule väga lähedal, kuid pole seda siiski saavutanud. Kuigi aastal 2001 võitis ta kaks esimest vooru, tuli Coleman siiski võitjaks. Sellel aastal oli Jay saanud peaaegu sama heasse vormi kui 2001, kuid sellest ei piisanud. Tal olid meeletult head õlad, massiivsed reied ja hästi arenenud käed, mis panid silmi pööritama. Kuid sellest jäi väheks. Kuigi ka tema selg oli märgatavalt arenenud, tuli ta võistlusel teiseks. Seega tuleb vaid tõdeda, et Ronnie võitis kaheksanda tiitli tõesti ülivõimsalt. Jay keskkoht on loomulikult jämedam kui Ronniel, kuid kõhulihased on tal paremad. See on neljas kord kui ta tuleb teisele kohale. Kas ta on igavene teine? See selgub ehk 2006 Olümpial?

3. Gustavo Badell, Venezuela
Lähtudes eelnevast aastast on tema tänavuse aasta moto: see on minu aasta. 2004. aasta kolmas koht on piisavalt muljetavaldav tulemus, et minna püüdma veel kõrgemaid kohti. Kuna tedagi on varasemalt kõhu pärast palju kritiseeritud, oli Gustavo nüüd ses suhtes midagi ette võtnud ja probleem oli kadunud. Tema vorm polnud võibolla nii terav kui aastaid tagasi, kuid üldmulje oli parem, mis tulenes just paremast keskkoha hoiakust. Tema suurim probleem oli seekord, et ta ei pääsenud kordagi Colemani ja Cutleriga võrdlusesse. Vaid väljakutse voorus sai ta end näidata, kui sai võimaluse esimest korda välja kutsuda Colemani. Väljakutse voorus Gustavo võitis, kuid Olympias jäi talle ikkagi vaid kolmas koht.

4.Günter Schlierkamp, Saksa
See sõbralik mehike oli uskumatult palju arenenud. Günter on saanud reklaamides modellina esinedes palju tähelepanu ja seepärast on ehk tema usutavus võistlejana olnud natukene nõrk. Nüüd oli ta aga elu parimas vormis ja tema keskkoht nägi imehea välja. Kuigi tal on loomu poolest lai vaagen, olid ta kõhulihased pingul ja ei punnitanud üldsegi. Ka Mario Riegeri tehtud poseerimiskava vallutas publiku täielikult.

5. Victor Martinez, Dominikaani Vabariik
Autori arvates oleks pidanud Victor Martinez olema neljas. Kuigi ta ei olnud nii võimas kui 2003 Night of Championi võites, siis heas vormis oli ta ikkagi! Victor on tulevikus kindlasti tugev nimi Olympial ja ehk koguni, kui Ronnie läheb 10 võiduga pensionile, järgmine Mr. Olympia?

6. Dennis James, Saksa
Meeletult suured õlad, rinnalihas ja peaaegu liiga suured käed. Vorm oli parem kui varem. Dennise seljalihased on aga üsna kõrgel, mille tulemusel näib tema keskkoht pikemana, kuid tema pihaosa on samas üsna jäme, ning kokkuvõttes ei näe see hea välja. Autori arvates oli kuues koht tema jaoks liiga kõrge.

7. Melvin Anthony, USA
Tal on uskumatult peenike keskkoht ja lai selg. Ja mis poseerimisse puutub, siis ka see oli hea. Ta oleks tingimata pidanud võitma Dennis James`i.

8. Branch Warren, USA
Kuigi Branch võitis enne Olympiat kaks elukutseliste võistlust, ei suutnud ta seekord vormi nii heana hoida. Tal olid friiklikud reied, mis olid ehk isegi liiga suured. Ülakeha oli tal aga tõsiselt hea. Siiski tugev Olympia debüüt.

9.Darrem Charles, Trinidad & Tobacco
Tal on olemas kõik relvad: peenike ja kitsas keskkoht, suured ja vormitud käed ning fantastiline poseerimiskava. Reied olid väheke liiga väikesed, kuid autor oleks tahtnud näha teda esikuue seas.

10.Mustafa Mohammad, Jordaania
Jalad, jalad, jalad… sellised jalad… et isegi Platz võiks kadestada. Oli saanud nad siiski üsna tasakaalu ülakehaga, kuid sellest siiski seekord ei piisanud kõrgema koha jaoks.

Teksti autor: Micke Lindgren, Body Sweden

Autor: Rosin