19. detsember 2005

Legendaarne Arnold – osa 35

”Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall”

Sama aasta sügisel kohtasin ühel tõstevõistlusel Franco Columbut. Oma suuruse kohta oli ta üks tugevamaid mehi, keda ma eales näinud olen. Meist said sõbrad ja me hakkasiime koos treenima.. Mulle meeldis Francoga koos treenida, kuna ta oli nii tugev. Mingitest erilistest eeldustest Franco puhul rääkida ei saanud. Kui ma teda esmakordselt nägin, siis tundus, et see mees on Mr.Universumi kandidaadist nii kaugel, kui üldse olla saab. Keset rinda oli tal imelik vagu ja lisaks oli ta rangjalgne. Need olid väga olulised puudused, et osaleda tõsisematel kulturismivõistlustel. Kuid vaatamata sellele keelitasin arendama Francot arendama kaunist lihaselist keha, mitte ainult füüsilist jõudu. Mind ajendas seda tegema üks asi, mida ma Franco juures tähele panin, nimelt tema uskumatu tahtejõud. Tavaliselt tegi ta 400-naelase (u 182kg) kangiga vähemalt kaheksa kükki. Kuid ühel päeval ei suutnud ta sama raskusega teha ühtegi kordust. Mul tuli teda aidata. Ma ei suutnud seda uskuda. Franco, kes oli minust jõutõstmises alati üle, jäi korraga kangi alla. Arvasin, et nüüd on mul võimalus Francole ära teha ja ütlesin talle:”Käin välja kakskümmend marka, et teen rohkem kordusi kui sina.” ”Olgu nii, Arnold.” Ta heitis mulle kiire pilgu, haaras tugedelt kangi ja tegi kümme korraliku sügavat kükki.

See ootamatu pööre andis mulle mõtlemisainet veel mitmeks päevaks. Oli selge, et viie minuti jooksul ei saanud tema füüsis kuidagi muutuda. Ainus, mis muutuda võis, oli tema vaim ja tahe.
Franco oli endale püstitanud eesmärgi: „ Ma pean Arnoldit võitma. Poisid ümberringi vaatavad, minu au on kaalul. Mul tuleb sellega hakkama saada. Ja pealegi, kakskümmend marka on ilus
tasu.” Ta sisendas endale, et suudab teha kümme kordust ja suutiski.

Peale seda mõistsin, et Franco võib kaugele jõuda. Samuti teadsin, et ta on treeningpartner, kes on võimeline taluma rasket koormust, sellist, mis meid tuleval aastal ees ootas. Meie vahel arenes väga sügav sõprus ja partnerlus. Franco jälgis mu treeninguid ning hakkas ka ise paremaks muutuma. Veensin teda võistlema ja 1968. aasta Mr. Euroopa valimistel võitiski ta oma kaalukategooria. Sama aasta Mr. Universumi valimistel tuli ta oma kaalukategoorias teiseks. Need võistlused andsid talle piisavalt enesekindlust, et täielikult kulturismile pühenduda. Nii nagu mind, kummitas Francot pidevalt soov olla parim.

Mõtlesin üha rohkem ja rohkem inimese vaimujõust, selle võimusest inimese keha ja füüsilise jõu üle. See tähendas pidevat sidet mõistuse ja lihaskonna vahel. Mõtlesin alati selle peale, mida mu lihased peale treeningut tundsid. Kõige tähtsam oli see, et mu vaim ja keha käiksid alati käsikäes, et nad oleksid ühenduses. Alati enne treeningut mõtlesin oma lihastele. See oli omamoodi meditatsioon, mis ei aidanud ainult treenida, vaid intensiivistas lihastesse ka verevoolu. Treeningu ajal ei mõelnud ma millestki muust kui ainult oma lihastest. Mu vaim ja keha mõte olid muutunud justkui osakeseks mu lihasmassist.

Väga tähtis oli tunnetada oma keha, teada, mis sinuga toimub. Mida mu lihased praegu tunnevad? Mida tunneb rind, mida triitseps? Mis muutus, kui tegin viie korduse asemel kümme? Millist mõju avaldab mu lihastele üks või teine harjutus? Küsisin selliseid asju endalt pidevalt. Ei ole mõtet treenida ilma tunnetuseta, märkamata ja aru saamata, mis su kehaga tegelikult toimub. Sa võid küll sooritada teatud liigutusi, kuid kui sealjuures ei mõtle sellele, mida sa teed, kui sul puudub konkreetne eesmärk ja kui sa ei tunneta oma keha, pole su treeningul suuremat mõtet. Liigutuste sooritamine ei tähenda iseenesest veel midagi.

Autor: joker