17. veebruar 2006

Liiga range distsipliini vangistuses

„Ärkasin hommikuti kella viie ajal. Silmad unised, ilma hommikusöögita. Tajumata midagi, läksin rasvapõletusjooksule. Pika tööpäeva järel olin jälle jooksmas või jõusaalis. Ma ei nautinud treeninguid, jälgisin vaid pulssi. Pingutasin mitmeid tunde. Loobusin rasvast ja halvimal ajal toitusin lillkapsast, kohupiimast.”

Nii kirjeldab anoreksiast ja treeningusõltuvusest toibunud 31-aastane Tuija. Kuigi süda puperdas ja olid peapööritused, arvas Tuija end olevat elu parimas vormis.

Iga hinna eest
Toitumishäirete keskuse juhataja Pia Charpenteri meelest on Tuija lugu klassikaline näide tõsisest toitumishäirest ja treeningusõltuvuses inimesest. Treenitakse iga hinna eest, hoolimata sellest, kas sajab pussnuge või ollakse väsinud, isegi haigus ei ole sellisel juhul trenni takistuseks. Ränk treening käib tavaliselt käsikäes anoreksiaga, harvemad on buliimia juhud.

24-aastane buliimiasse ja anoreksiasse haigestunud Marja räägib, et tema treeninguhullus tekkis just anoreksia aegu. Ta oli siis töötu ja peaaegu kogu aeg kulus jooksule ning aeroobikale. Pargitöötajaks hakates tegi ta aga teadlikult kõige raskemaid töid.

Praegune ühiskond esitab inimestele palju nõudeid ja iluideaale. Söömishäirega inimeste meelest peab kõik olema ideaalne. Nii mõnigi arvab, et kontrollides keha ja söömist, saavutatakse ideaalne keha ning siis ollakse aktsepteeritud. Trenniga üritatakse kulutada energiat. Tüüpiline on mõttekäik, et pean kindlasti minema trenni, muidu tuleb halb enesetunne.

Kui treening jääb vahele, siis sõltuvuses oleva inimese enesetunne on väljakannatamatu. Või kui jooksutreening jäi viis minutit plaanitust lühemaks, siis parandatakse see tunnise jooksutrenniga kas või südaööl.

Toitumine võib sassi minna igas vanuses inimesel, olenemata sellest, kas tegemist on täiskasvanu või lapsega. Söömisest tingitud probleemid esinevad kõige rohkem sportlastel, tantsijatel, näitlejatel ja üllataval kombel ka muusikutel.

Pia Charpenteri arvates on see tingitud sellest, et eespool mainitud elukutsetega inimesed teevad oma tööd intensiivselt ja annavad endast kõik. Samuti on töökoormus nii suur, et ei jõuta pöörata tähelepanu oma söömisele ja puhkusele.

Keha ei meeldi
Toitumishäiretega inimesed pole rahul oma kehaga ja on psüühiliselt haiged. Mõeldakse isegi ilulõikustele ja seda mitte ainult naiste, vaid ka meeste seas. Tavaliselt haigestuvad inimesed siis, kui elus tuleb ette raskusi, kui jääb puudu armastusest ja on tunne, et ei olda aktsepteeritud.

Charpenteri arvates alistub inimene toitumishäiretele kõige kergemini siis, kui on pidevalt halb enesetunne ja tugev kinnisidee mitte kõlbamisest ja sobimisest ühiskonda.

Artikli alguses rääkisime Tuijast. Tema anoreksia algas peale abielu lahutust. Ta tegi palju tööd, et vältida armuvalu. Marja haigus sai alguse peale töökaotust. Siit järeldus, et inimesed peaksid elu halvimal perioodil rohkem lõõgastuma ja kasutama ka lähedaste abi. Samuti peab pöörama väga suurt tähelepanu oma toitumisele ja võtma treeninguid reaalselt.

Toitumishäire tunnusmärgid:
Õigest ja puhtast toitumisest saab elu põhimõte ja kinnisidee.
Kogu vaba aeg läheb toitude valmistamise ja hankimise peale.
Inimsuhted, töö, õpingud ja isiklikud väärtused kaotavad tähenduse ja mõtte.
Kujunevad söömisharjumused – näiteks porgandeid võib süüa ainult riivitud kujul jne.
Toiduvalik võib halvimal juhul kahaneda ühe või kahe tooraineni.
Toitumisest saab usk, millest täpne kinnipidamine on kinnisidee.

Treeningsõltuvuse tunnusmärgid:
Oled kui tulistel sütel, kui ei pääse piisavalt treenima või kui väikseimgi treening jääb vahele.
Kui oled treeninud plaanitust mõned minutid vähem, siis karistad end järgmine kord topelt treeningu ajaga.
Treenid ka siis kui oled haige või väsinud.
Treeningud hõivavad kogu su vaba aja.
Inimsuhted, töö ja õpingud jäävad treeningute varju.
Toiduvalik on väga ühekülgne.
Oled kaotanud treenimise lõbu, kuid enesetunne on väljakannatamatu, kui ei pääse trenni.
Oled harva rahul treeningtulemustega. Su enesetunne sõltub saavutustest.

Abi:
Mine arsti juurde või raviterapeudi jutule.
Uuri psühhoteraapia võimalusi.
Pöördu toitumishäirete nõustaja poole.
Loe antud haigusega inimeste lugusid meediast ja otsi haiguse kohta rohkelt informatsiooni.
Räägi lähedastele oma probleemist.

Autor: Rosin