18. aprill 2006

Legendaarne Arnold – osa 44

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
Kõige kummalisem oli see, kuidas mu keha tüdrukutele mõjus. Oli kindel hulk tüdrukuid, kes olid sellest vaimustuses ja oli ka kindel hulk tüdrukuid, kes leidsid, et mu keha on vastikult eemaletõukav. Mingeid vahepealseid ja ükskõikseid suhtumisi polnud. Ma kuulsin neid mõnikord vahetundides või tänaval üksteisega arutlemas: „… Mulle see ei meeldi. Ta on nii veider – kõik need lihased ajavad mulle judinad peale, või siis: … Mulle meeldib see, millega Arnold tegeleb. Ta näeb välja nii suur ja võimas, ta on nagu skulptuur. Just selline peakski üks õige mees välja nägema.

Kõik seesugused arvamused ja reaktsioonid ainult lisasid motivatsiooni harjutamiseks. Tahtsin saada veelgi võimsamaks, et avaldada tugevamat muljet neile, kellele ma meeldisin ja ¨okeerida veelgi rohkem neid, kes minu tegevusest suurt ei pidanud. Kuid tüdrukute tähelepanu võitmine polnud kaugeltki mu treeningute eesmärk, aga nad lisasid initsiatiivi ja ma arvasin, et niikaua, kui ma pälvin nendepoolset tähelepanu, võisin seda edukalt ka enda jaoks ära kasutada. See kõik tundus nii naljakas.

Mäletan ühte tüdrukut, kes mulle meeldis. Tema oli Herta. Ta oli üks nendest, kes ei suhtunud vaimustusega minu ettevõtmisse. Ma tahtsin muuta ta meelt. Ühel päeval leidsin endas julgust ta välja kutsuda ning tasapisi said meist sõbrad. Kord aga ütles Herta:
„Ma ei saa käia sinuga lõpmatult, sest sa armastad iseennast, sa armastad omaenda keha, sa imetled ainult iseennast, poseerid peegli ees ..

See oli nagu kõrvakiil. Esmalt olin vihane – miks ta keeldub sellest aru saamast, mida ma teen? Kuid ma sain sellest üle. Tundus, et tol ajal ei saanud keegi täpselt aru, mida kulturism endast kujutas. Sa vaatad oma keha peegli ees mitte sellepärast, et oleksid Narkissos, eneseimetleja, vaid sellepärast, et jälgida ja kontrollida progressi. Sellel pole midagi tegemist haiglase armastusega iseenda vastu. Herta poleks ilmselt kunagi öelnud mõnele tippvõidusõitjale, et too armastab iseennast seetõttu, et keegi mõõdab fini¨is tema kiirust. Peegel, kaal ja mõõdulint on kõigest abivahendid kulturistil, mis aitavad edukusest järeldusi teha.

Mul ei olnud raskusi tüdrukute saamisega. Ka minu esmane tutvus seksiga toimus seetõttu peaaegu valutult. Meie saali vanemad kulturistid hakkasid mind oma pidudele kutsuma ja enamasti alati oli mul mõni plika kellega sinna minna. Tüdrukud olid minu jaoks seksobjektid, mitte palju enamat. Nägin ka oma kaaslasi kasutamas tüdrukuid sel moel ja pidasin seda õigeks. Mu sõbrad rääkisid sageli „armastuse lõksudest ja sellest, kuidas see kõik võib treeningutest eemale kiskuda. Loomulikult olin ma nendega nõus. Hakkasin harjuma mõttega, et naised on tähtsad vaid korraks, vaid üheks hetkeks. Seks polnud minu jaoks midagi muud kui üks tavaline keha funktsioon. Teadsin, et ma ei saa astuda kunagi ühegi tüdrukuga ühendusse kui võrdne võrdsega, sest ükski tüdruk poleks kunagi mõistnud seda, millega ma tegelesin.

Järgneb …

Autor: joker