5. juuni 2006

Reisikiri – Ukraina Euro Elite Tour.

Reede, 02.06. Tallinna lennujaam, väljalennuni aega 1 tund. Vaadates turvakontrolli järjekorda tekkib tahes-tahtmata tunne, et jääme vist lennukile hiljaks, oma pika reisimehe karjääri jooksul pole nii palju inimesi näinud järjekorras seisvat. Kuna oleme Nataliaga kahekesi ja järjekordi on kaks, siis üritame teha taktikalise käigu ja võtta kohad mõlemisse järjekorda, et kumb enne jõuab. Alguses vaevaliselt liikunud järjekord, hakkab tasapisi üha kiiremini liikuma, selgub et meist eespool olevate inimeste väljalennu ajad on veel varasemad, see annab lootust, et me ei ole üksi, kes närveerivad. Lend Tallinn Kiiev väljub 14:00, sõit sujub plaanipäraselt. Kummaline on vaid see, et Estonian Air ei pea vajalikuks isegi kohvi ega teed tasuta pakkuda, kõik on raha eest, mis sest, et lennupiletid maksavad tuhandeid kroone. Erinevalt Tsehh Airlinest kus on täiesti normaalne söök, võimalusel eelistame just seda lennufirmat, kahjuks Kiievisse Tallinnast muu operaatoriga ei saa. Kiievi lennujaamas ootavad ees samuti pikad järjekorrad, enne tuleb lennukis täita immigratsiooni kaart. Mina õnneks sattusin järjekorda, mis päris kiiresti teenindas, seevastu Natalia, kes kui Ukraina kodanik on oli üks viimaseid kes kontrollist läbi lasti. Vastas olid lennujaamas tuttavad, kes meid koheselt hotell „Sport juurde sõidutasid, et saaksime end võistlusteks registreeruda. Kohapeal ootas ees juba palju tuttavaid nägusid, delegaadid ja organisaatorid, kellega nädal varem ka Itaalias Viterbos koos olime. Täidame võistlejate ankeedid, pildistatakse passipilt ja võtame võistlusnumbrid mina nr.14 ja Natalia nr.7. Tänaseks on protseduurid tehtud ja aeg laadima minna, õigupoolest olen laadinud juba neljapäeva õhtust ja tasapisi vähendan süsivesikute koguseid, enesetunne paraneb, eile oli ikka päris tühi. Laupäev 03.06. hommikul on hea mõelda, et viimane võistlus järjekorras 6 juba sel kevadel ja siis on kõik mõneks kuuks. Päeval sööme ja õnnestub isegi 2 tundi veel magada, viimased nädalad on uneaeg pidevalt defitsiidis olnud, nüüd annab see tunda. Koguneme kella 16:00 samuti hotell „Sport juurde, kust kogu seltskond liigub edasi võistluspaika, milleks on „Ukraina Hall, hiljem selgub et samas majas peeti Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, saal mahutab 4000 inimest ja seal esinevad üldjuhul kõik suuremad estraaditähed, kes Ukrainat külastavad.


Enne võistluste algus kutsutakse võistlejate seltskond lavale ja tutvustakse stsenaariumi, kes kus seisma peab ja kuidas asi hakkab laval kulgema. Selgitada oli suht keeruline, sest valdav osa võistlejatest ei oska peale oma emakeele suurt midagi, pool juttu käis vene ja teine pool inglise keeles. Poolakad ja Hispaanlased paistsid kõige rohkem hädas olevat, ei tea mida nad koolis õpivad? Lavakujundus oli väga ilus, suur laev, millel mehed, see mälestusmärk asub Dnepri jõe kaldal ja on linna sümboliks, lavale tulek oligi läbi selle laeva (nagu Mr. Olümpial või Arnold Classicul millest oldigi eeskuju võetud). Igale võistlejale oli garderoob, kus oldi kahekesi, mina olin üksi, kuid koopereerusin leedukaga, et aidata üksteist grimmida. Võistlust alustasid naised fitness kehavooruga, kokku osales 7 võistlejat, kõik nimekad euroopa maailmameistrid ja medalivõitjad. Peale seda lasti lavale mehed kokku 16 võistlejat. Tutvustati ühekaupa ja kuna võistlused toimusid proffessionaalide reeglite järgi, siis esimene voor oligi see, et iga mees tegi laval üksinda 7 kohustusliku poosi, seejärel tuli järgmine voor, kus toodi kõik mehed korraga lavale ja hinnati proportsioone, vabaseisude näol, eest küljelt ja tagant. Ausalt öeldes oli raske aru saada väljakutsetest. Iga kohtunik kutsus oma mehe ja siis suva järgi sinna juurde veel teisi võistlejaid, nii et kindlaid finaliste oli raske välja lugeda. Selge oli ainult see, et esikolmik hakkas välja kujunema, kelleks oli Stefan Oroz (maailmameister IFBB liigas 1990,1992,1995a. 2002a. absoluutne maailmameister diskvalitseeriti dopingu tõttu.), Dariuz Karpinski (kahe kordne absoluutne Euroopa meister IFBB liigas 2002, 2006a.) ja Sergei Duhota (Mr. Univesrum absoluutne võitja 2003a. NABBA liigas). Kogu seltskond oli väga nimekas kuna Euro Elite Champion Tour osavõtukriteeriumid on ranged, medalist euroopa või maailmameistrivõistlustelt, nii et suur osa on võitnud just tiitlivõistlused erinevatel aastatel, nii et iga mees keda suudad selles konkurentsis võita on suur saavutus. Peale proportsioonide hindamist, võeti koheselt läbi ka kohustuslike pooside võrdlev hindamine. Alguses ei kutsutud mind jupp aega ette, kuid õnneks lõpu poole sain paar võrdlust järjest teha, mis andis lootust normaalse koha saavutamiseks. Lava taga tundus vorm olema üks kuivemaid, kuid kuna paljud on just raskekaalu mehed, siis laval vabaseisust on raske silma jääda, kuna meeste kaalud läksid kuni 120kg. Minu pluss ongi just poseerimine kui ette võrdlustesse pääseb. Peale seda vooru mindi pausile, et alustad uuesti vabakavadega. Kuna mu vabakava on viimastel võistlustel hästi hinnatud, lootsin ka seekord sellega plusspunkte teenida, mäletatavasti Leedus hinnati seda parimaks. Väike segadus tekkis kui paar korda pandi mängima vale plaat ja minu ees olevatel võistlejatel ei õnnestunud koheselt teha oma vabakava. Oma esitlus läks edukalt, publik võttis selle aplausiga vastu, nii et jäin rahule, nüüdseks oli nn. töö tehtud, sest üle jäi oodata see, kes finaali 5 sekka pääsevad. Peale meeste vabakavasid oli aeg naiste vabakavade käes.

Vahetasime Natalia vabakava ära kuna nädal varem oli just sellepärast EM medal kaotsi läinud, võtsime kasutusele kaks aastat varem kausutusel olnud kava, kus kus ta saab kergemalt liikuda ja paremini oma iluvõimleja baasi näidata. Minu kui treeneri jaoks oli see kava oluliselt parem vaadata. Vahemärkusena olgu öeldud, et laval oli ka suur ekraan ja külgedel kaks samasugust kust oli hea just seljapooside ajal vaadata kas poos õnnestus ja vajadusel korrigeerida nagu peeglist. Peale naiste vabakavasid viidi kõik 16 võistlejat lavale, et selgitada välja need 5 finalisti, kes jätkavad võistlust. Iga mehe väljahõikamise aeg oli nagu mingi kergendus kui oma nime ei hõigatud kuna võrdlused olid nii segased, siis ka võistlustulemused olid paljude jaoks ootamatud. Tagantpoolt 16 ja 15 koht valgevenelsed (nimetan mõned nimed keda tean ja lisan info mida lihtsalt peast tean kuna võistlusprotokolli mul ei ole). 14 koht Prantslane Eric Castegnat (-100kg EM pronks 2006), 13koht Marek Borovits (-85kg EM pronks 2006a.) 12 koht Vladislav Piljukov (MM 3 koht raskekaal 2005a. võistluskaal 112kg. pikkus 180cm), 11koht Anatoli Kudlai (10 kordne Ukraina meister, „Kuldne Kastan turniiri 4 koht 2005a. pikkus 178cm kaal 100kg), 10 koht Ott Kiivikas (7 x Eesti Absoluutne meister, EM hõbe 2005, MM 5koht 2004a. pikkus 174cm kaal 90kg.), 9 koht Hispaanlane Machado (endine Mr. Universum NABBA liigas), 8 koht Poolakas, 7 koht Dmitri Golubotskin (mitmekordne Venemaa meistrivõistluste medaliomanik pikkus 186cm kaal 120kg.),6 koht Arvidas Mitckus (Leedu meister, seda meest võitsin Leedus kolm nädalat varem, mees oli veelgi pehmema vormiga, kuid sedakorda platseerus kõrgemale pikkus 178cm kaal 100kg.). Nii et finalistidena jätkasid: 5 koht Vitali Grementsukov Ukraina (Euroopa meister 2002a. pikkus 163 cm kaal 82 kg, diskvalitseeriti dopingu tõttu 2003a. Indias MM il, kus saavutas 5 koha, tema sattumine finalistide hulka oli paljude jaoks imestus, kuna visuaalselt polnud mees sugugi vormis ja tema asemel oleks võinud seal olla mõni teine oluliselt parem mees, kuid ärgem unustage et mees võistles kodus), 4 koht Armando Villa Hispaania (Euroopa meister 1999a. pikkus 162cm kaal85kg), 3 koht Ukrainlane Sergei Duhota (Mr. Universum 2003a. NABBA liigas pikkus 175cm kaal 105kg.), 2 koht Dariuz Karpinski Poola (2 kordne Euroopa absoluutne meister sellel aastal võitnud 4 suurturniiri järjest pikkus 182cm kaal 112kg), 1 koht Stefa Oroz Tsehhi (kolmekordne maailmameister ja euroopa meister, tegi comebacki peale 4 aastast võistluspausi diskvalifitseeriti 2002a. MM- l võitis kuid kasutas dopingut. Pikkus 162cm kaal 88kg.) Olgu märgitud, et autasustas Ukraina Olümpiakomitee president Sergei Bubka isiklikult (kui noorem generatsioon ei tea, kes see mees on siis tegemist on läbi aegada üheedukama sportlasega maailmas, kõige edukama teivashüppajaga, tema nimel on ka praegu kehtiv maailmarekord 6.15 kui ma ei eksi). Vaheesinejaks oli kulturismimaailma üks säravamaid tähti Dexter Jackson (Arnold Classicu võitja), välja oli reklaamitud ka Vince Taylor (5 kordne Masters Olümpia, kes eelmisel aastal Jaltas naiste EM l vaheesineja oli), kuid mingil põhjusel Vinc sedakorda laval ei käinud. Soovijad said staariga pildistada, minu aparaat oli kahjuks publiku seas, et sealt pilte teha, nii et koos pilti teha ei õnnestunud, küll aga valmistus Dexter lavataga ette nende samade võimlemiskummidega, millega me Argoga hommiku TV-s harjutusi teeme. Lavataga andsin ka intervjuu, üldse oli kohal palju ajakirjandust ja telvisiooni, tehti ka kulturismiajakirjade jaoks fotod, nii et õige pea peaksid need ilmuma erinevates erialaajakirjades. Natalja viimaseks vooruks oli uuesti kehavoor, õnnetuseks vigastas Natalia jalga vabakava käigus, nii et kaks varvast muutusid hetkega tumesiniseks ja sellega kaasnes tugev valu, leidime küll kohselt külma ja panime peale kuid Natalia jalale toetamine ja edasivõistlemine sattus tõsise küsimärgi alla. Vaatamata kannatustele, pidas Natalia laval vastu ja lõpetas võisltuse 6. kohaga, objektiivne arvamus saaliistujatelt, keda oli mitte vähe olnuks koht olla finaalis ehk 5 seas, kuid sedakorda nii. Viiendaks platseerus Tsehhi võistleja (nädal varem Euroopa MV 6 koha omanik), 4 koht venelanna (nädal varem EM 4 koht), kolmandaks venelanna Natalia Mihhailova (Euroopa meister +164cm 2006a.), hõbemedali pälvis Ukrainlanna Margarita Belinskaja, kes tegi sporti come backi peale lapsesündi (varem Euroopa meistritiitel ja MM l medaleid saanud), võitis venelanna Svetlana Kotskina (Absoluutne Euroopa meister 2006a. ja maailmameister 2005a.). Kogu võistlus oli superhästi organiseeritud, oma pika võistluskarjääri jooksul, võib öelda, et korralduse poolest üks parimaid kui mitte parim võistlus, millel osalenud olen, sama meelt olid ka paljud teised võistlejad. Nii, et Euro Elite Champions Tour (Pro Biola International) esimene etapp pani teistele võistlejatele ette väga kõrged nõudmised. Võistlused lõppesid päris hilja 22:30, õhtune afterparty toimus Kiievi ühes säravaimas ööklubis „Arena, söögid joogid olid väga maitsvad. Vahepeal anti üle ka Euro Elite Touri võistleja passid koos auhinnarahadega. Auhinnafond oli 15 000$ ja jagunes see järgmiselt kohad 15-11 300$, kohad 10-6 500$, 5 koht 800$, neljas koht 1000$, kolmas koht 2000$, teine koht 3000$, 1 koht 4000$. Naistel vastavalt 10-6koht 300$, 5 koht 500$,4 koht 700$,3 koht 1000$,2 koht 1500$,1 koht 2000$. Afterparty vaheesineja oli Ukraina üks tugvamaid mehi, kes tegi hiljuti ka Quinessi rekordi, tõugates ühe käega 152kg. Mehe kavas olid järgmise trikid: kõigepealt seoti ümber teise mehe rinna rihm (mehe kaal oli visuaalselt ca 85 -90kg.) siis võttis vägilane pükisrihmast kinni ja surus kiirelt 10x ühe käega seda üles! Järgmiseks võttis mees mutrivõtme 13-15nr. ja murdis lihtsalt puruks käte vahel! Edasi toodi nelikant raud (lauajalg), pikalt mõtlemata asetas vägilane selle peapeale ja murdis kõveraks, siis asetas selle kõvera raua ümber selja ja väänas selle veelgi rohkem kõveraks ning lõpuks murdis kaheks tükisk. Viimase jõunumbrina tegi mees ühe käega kätekõverdusi 10 korda ja tema seljal oli sama mees, keda ta esmalt ühe käega tõstnud oli ca 90kg. Vot selliseid mehi elab ilmas!

Autor: Ott Kiivikas