Metabolismi Müüt
Müüt METABOLISMIST Ei eksisteeri ühtki bioloogilist põhjust, et me vananedes rasvume!!!
Kindlasti olete kuulnud kuidas inimesed räägivad, võib olla olete ka ise öelnud: „Ma olen juba 35 ja minu ainevahetus hakkab aeglustuma, rasvad hakkavad kergemini ladestuma. Üsna ühene ja loogiline järeldus inimeste poolt on, et ainevahetuse aeglustumine on vältimatu, täpselt nii nagu ööle järgneb päev ja vastupidi. Ent see ei ole kaugeltki tõsi ja õige.
Nii mehed kui naised kannatavad tegelikult kõik vaikselt ligihiiliva rasvumise ja ülekaalulisuse käes; tänapäeva moodsas Lääne ühiskonnas hakkavad mehed keskmiselt alates 35 -st eluaastast koguma ja kaasas kandma umbes 500 g rasva aastas see on umbes POOL KILO „PEKKI ja nii umbes kuni kuuekümnendate eluaastateni. Naistega toimub täpselt sama asi, ainult, et see hulk, mis aastas koguneb, on veelgi suurem. SELLE OLUKORRA TEGELIK PÕHJUS POLE AGA SUGUGI VANANEV AINEVAHETUS.
OLULINE KRITEERIUM – Lihase võime energiat kulutada jääb vananedes tegelikult konstantseks (Energy requirement of muscle remains constant)
Kehaliste harjutuste füsioloogia õpikus „Exercise Physiology (autorid William D. McArdle, Frank I. Katch ja Victor L. Katch (Lea & Febiger, 3rd Edition, 1991) räägitakse kuidas ja miks inimesed vananedes tegelikult rasvuvad.
Noorel poistel on gümnaasiumi ja keskkooli aegadel rasvaprotsent keskmiselt 15%, täisealistel meestel, see tähendab siis pärast kooli 20 ja 30 eluaasta vahel on meeste rasvaprotsent juba keskmiselt 25%. Naistel on vastavad näitajad 25% kooliajastul ja hiljem kerkib kuni isegi 35% – ni. Need on niiöelda keskmised väärtused, ent arstid kiirustavad selle peale lisama, et juba neid niinimetatud keskmisi väärtuseid ei tohiks normaalseks pidada. „Me arvame, et ülekaalulisust tuleks hinnata tegelikult ühe kriteeriumi järgi, meestel üle 20% ja naistel üle 30%. Puudub bioloogiline põhjus, miks nii mehed kui naised peaks „rasvasemaks minema, kui nad saavad vanemaks. Keharasva suurenemine on arstide sõnul ikkagi suurel määral tulenev aktiivsusest mitte vananemisest kui sellisest. Inaktiivsus põhjustab lihaste kadu, hääbumist. Ja lihaste kadu omakorda on primaarne tekkiva rasvumise põhjus, mitte vananev ainevahetus. Lihas, mis alles jääb on tegelikult metaboolselt sama aktiivne nagu ta seda koguaeg on olnud.
Raamatus „The Weighting Game (Lyle Stuart, 1988) on esitatud selle fenomeni kohta üsna selged faktid. Minnesota Ülikooli teadlaste rühm Dr. Ancel Keysi juhtimisel uuris/mõõtis erinevas vanuses erineva rasvaprotsendiga indiviidide energiavajadust. Nad said tulemuseks, et energiavajadus rasvavaba kehamassi kohta (kehamass miinus rasvamass) oli nii meestel kui naistel mõlemal vanuses 20 60 aastat tähelepanuväärselt konstantne. Puhkeoleku tingimustes, hoolimata vanusest ja soost põletasid kõik indiviidid keskmiselt 1.28 kcal energiat 1 tunnis 1 kg rasvavaba kehamassi kohta.
Saamaks tõepoolest aru kuiadas asjalood tegelikult on, peame esmalt defineerima uuesti METABOLISMI mõiste.
Metabolismi alla mõistetakse kehas aset leidvaid keelilisi ja füüsikalisi protsesse ainete moodustumist ja lagunemist, kudede moodustumist ja lagunemist, mille käigus vabaneb energia, mille tulemusena omakorda meie kehad produtseerivad soojust. Kui me teeme midagi füüsolist, siis meie ainevahetus kiireneb ja me põletame rohkem kaloreid. Puhkeolekus ainevahetus aeglustub, seega põletame me vähem kaloreid. Ent olgu rõhutatud, et ka puhkeolekus kulutatakse kaloreid (küll vähe).
Kõik sõltub lihastest Aeglustunud ainevahetus põhjustab kahanenud lihasmass.
See on tõepoolest nii: vanusega ainevahetus ka aeglustub. Teisisõnu, vanemad inimesed põletavad kilogrammi kehakaalu kohta vähem kaloreid kui noored inimesed. Ent see tulenebki asjaolust, et et nende kvaliteetne kehamass (lihasmass) on väiksem.
Ka William Evans, Ph.D. ja Irwin H. Rosenberg, M.D. Kinnitavad seda oma avaldatud töödes (Biomarkers). Kui lihasmass on vähenenud, nagu seda reeglina enamus keskealistel inimestel on, hapnikuvajadus ja energia (kalorite) vajadus on samuti oluliselt kahanenud. See on nii, kuna aktiivne meie kehas on just lihaskude ja toidunõudlejaks on just tema (lihaskude). Rasv meie kehas on passiivne; ta lihtsalt on, on salvestunud ressursina, rasvkude ei põleta ega nõua midagi.
Teadlased arvavad, et vanemate ja keskealiste inimesete ainevahetus aeglustubki järk järgult lõviosana just tänu vähenevale lihasmassile, mis omakorda tuleneb inaktiivsest eluvormist.
Nõiaring Aeglustuv ainevahetus ongi rasvade ladestumise suur eeldus.
Evans & Rosenberg kinnitavad, et lihasmassi järk järguline vähenemine, sellest tulenev aeglustunud ainevahetus sünnitab sõna otsese mõttes „nõiaringi. Meie lihasmass langeb, seoses sellega väheneb oluliselt ka energiavajadus. Vastavalt Biomarkersi autoritele peaksid inimesed keskmiselt iga kümne aastaga vähendama päevast kaloraazi 100 kcal võrra, et säilitada enam vähem konstantne kehakaal.
Tõlkija julgeks arvata, et seda on ehk isegi veel vähe!!!
Meie (inimeste) probleem ongi selles, et me kipume sööma koguaeg sama palju, paljudel juhtudel isegi see vanusega süveneb, kui kaldutakse sööma lihtsalt ajaviiteks. Suur kalorite liig (ülejääk), vähene aktiivsus, vähenenud lihasmass ja sellest tingitud aeglustunud ainevahetus, see kõik tähendab rasvumist, kehakaalu suurenemist ja seda AINULT RASVA ARVELT!!!
Ja see suletud ring ajaga ainult halveneb, kui just ei tegeleta kehaliste harjutstega ja ollakse aktiivne, et vähegi oma lihasmassi taastada/säilitada. Sellega on aeglustunud ainevahetust võimalik suurel määral taastada ja ennetada.
Loomulikult aitab dieet ja oma menüü jälgimine vältida suurt rasvumist. Tuleks suure kaloraaziga toitusid vältida, rõhuda toitudele, mis annavad mahukuselt palju, kuid on kalorite vaesemad ja kiudaineterikkad. Puuviljad, juurviljad ja täistera tooted on kasulik ja hea variant. Ent ikkagi peamine lahend ja relv vananeva ainevahetuse vastu on kehaline aktiivsus ja treening. Igasugune kehaline tegevus põletab kaloreid ja isegi pärast kehalist tegevust puhkeajal jääb ainevahetus mõnda aega pisut kiiremaks. Isegi juba vähem intensiivne kehaline koormus põhjustab tunniks ajaks pärast harjutamast kerge kalorite järelpõlemise. Intensiivsem ja karmim treening tähendab aga seda, et isegi veel 12 tundi hiljem on energiavajadus tavalisest pisut suurem ehk siis ainevahetus kiirem. Et isegi puhkeajal on lihased metaboolselt aktiivsed ja põletavad kaloreid.
Seega, mida suurem on teie lihasmass, seda rohkem kaloreid te põletate nii töö ajal kui puhkeoleku ajal. Seepärast ongi jõutreening äärmiselt oluline. See ehitab ja aitab säilitada väärtuslikku kaloreid põletavat lihasmassi. See hoiabki meid prinkide ja rasvavabadena.
Ärge laske müütidel levida ja end heidutada Vana lihas reageerib treeningule täpselt samamoodi kui noor lihas.
Ja ärge uskuge, kui keegi tuleb teile väitma, et vanas eas ei ole võimalik jõudu ja lihast suurendada. Evans ja Rosenberg on leidnud ja kinnitavad, et „vanad lihased reageerivad jõutreeningutele täpselt samamoodi kui noored lihased. Kaheksanädalane jõutreeningu programm suurenes jõu ja lihasmassi 87 96 aastastel indiviididel TÄHELEPANUVÄÄRSELT JA JAHMATAVALT 10% võrra!!!
Sellest tulenevalt tegid teadlased tähtsa järelduse: „Suur osa lihasmassis, mida vananedes kaotame on välditav ja taastatav!
Sellega nõustub ka Dr. Lawrence Lamb: „Vana lihase treenimine on samasugune nagu noore lihase treenimine. Kindlasti tuleb olla ettevaatlikum ja jälgida hoolikalt koormuste doseeringut, et areng toimub ja väga efektiivselt. Pideva treeningu ja aktiivsusega väldite lihaste kadu, ainevahetuse aeglustumist ja rasvumist ei toimu.
Nii, et kokkuvõttes taandub kõik järgnevale kui te ise seisma ei jää ja ei „aeglustu, siis ei tee seda ka teie ainevahetus!!!
Clarence Bass „Metabolism Myth
Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg