24. jaanuar 2007

Mittetahtlik doping spordis

Mõni aeg tagasi sattus minu valdusesse huvitav artikkel „Non-Intentional Doping in Sports Mauricio Yonamine, Paula Rodrigues Garcia and Regina L´ucia de Moraes Moreau. Arvan, et antud teema võiks huvitada ka selle portaali lugejaskonda.

Artikkel käsitleb keelatud ainete manustamist niiöelda passiivselt, eneseteadmata või mittetahtlikult. Niisiis paljudel juhtudel eitavad positiivse proovi tulemuse saanud sportlased kindlameelselt keelatud ainete kasutamist. Paljudel juhtudel see võibki nii olla, kuna keelatud ühendid on organismi sattunud passiivselt. Kahjuks ei võimalda seda aga ükski metoodika eristada või tagantjärele kindlaks teha.

Tõlkijalt: Artiklis keskendutakse kõikidele võimalikele variantidele, ent aja kokkuhoiu mõttes käsitlen vaid neid aspekte, mis kulturismis võiksid aktuaalsemad olla.

Anaboolsete ühendite sattumine organismi

Stroide ei manustata ainult inimestele, alates juba 40-ndatest aastatest on erinevaid anaboolseid preparaate kaalu kasvatamiseks manustatud veistele, erinevatele kariloomadele. Paljud maad, nt. USA, Brasiilia, kaasa arvatud EL liikmesriigid on erinevate veterinaarsete kasvusoodustajate kasutamise nüüdseks rangelt keelustanud. Mingil määral on nende kasutamine loomadel lubatud ravi eesmärkidel, kuid teistel juhtudel mitte. Samas, hoolimata sellest keelustamisest on suur võimalus, et kariloomade kasvu soodustamiseks kasutatakse ikkagi veterinaarseid kasvuagente, mistõttu on anaboolsete ühendite sattumine loomorganismidesse, sh. ka söödavasse lihasse garanteeritud. Muidugi ei saa me rääkida mingitest enneolematutest kontsentratsioonidest, ent pärast selliste kasvupromootorite kasutamist on mitmetest looma kudedest leitud anaboolsete ainete jääke. Rohkem on sellised jäägid koondunud neerudesse, maksa ja sooltesse. Sportlased, kes tarbivad regulaarselt selliste loomade liha jt. organeid toiduks võivad väga vabalt anda dopinguproovis positiivse tulemuse.
Kicman uuris antud temaatikat linnulihaga seonduvalt. Ta uuris, kas ja kuidas mõjutab dopinguproovi tulemust kanaliha tarbimine, kui antud kanadele oli ravi eesmärkidel manustatud METENOLON – i. Antud katses osalesid vabatahtlikud, kes tarbisid antud kanade liha. Pärast linnuliha tarbimist koguti katsealustelt uriiniproovid ning selgus, et need katsealused, kes sõid nende kanade liha, kellele annustati metenoloni intramuskulaarselt, andsid metenoloni suhtes positiivse tulemuse. Ei metenenoloni ega selle jääke ei täheldatud nende katsealuste uriiniproovides, kes sõid lindude liha, kellele oli metenoloni manustatud oraalselt. Uriiniproovid koguti 24 tundi pärast liha tarbimist ja 50% nendest katsealustest, kes sõid intramuskulaarselt metenoloni manustanud kanade liha, andsid positiivse tulemuse.

Samuti ei ole mingi ime saada clenbuteroli kasutamise eest positiivne proov. See on beeta-agonist, mida kasutatakse samuti osadel loomadel kasvusoodustajana. Näiteks vasikalihas, iseäranis maksas on esinenud juhtumeid, kus clenbuteroli kontsentratsiooni varieerumine on mõõdetud koguni nii „äge 160500 µg/kg.

Tõlkijalt: See on enneolematult suur kontsentratsioon, kuivõrd üks clenbuteroli tbl kaalub keskmiselt 20 µg, edasi oskab igaüks ise järeldada.

Seega mitmed katsetused on andnud veenvaid tulemusi, et kasvusoodustajatega ravitud loomade liha tarbimine võib väga edukalt anda sportlasele positiivse proovi.

Prohormoone sisaldavad „naturaalsed toidulisandid

Tõlkijalt: Ja nüüd mõneti päris jahmatava panevaid fakte, mis toidulisandite tööstuses tegelikult toimub.

Päris paljudel juhtudel sisaldab müüdav toidulisand hulgaliselt selliseid ühendeid, mida toodet tutvustaval labelil ei ole üldse ära toodud.
Saksa Sporditeaduste Ülikool viis läbi eksperimendi, kus koguti proovid 634 toidulisandilt üle maailma, täpsemalt 13 riiki. Neid 634 proovi analüüsiti ja tulemuseks oli, et 94 toidulisandi proovid sisaldasid erinevaid prohormoone, mida nö. labeli peal ei olnud üldse ära märgitud. See 94 moodustab 634 st koguni 14.8%. 23 st proovist leiti nii nandroloni kui testosteroni prohormoone, 64 st proovist leiti ainult testosteroni prohormoone ja 7 st proovist leiti ainult nandroloni prohormoone.

2003. aastal üritas Delbeke oma meeskonnaga määrata legaalsetes toidulisandites leiduvaid, kuid sildil nimetamata keelatud ühendeid. Erinevatest lisanditest õnnestus leida selliseid ühendeid nagu boldenon, 19-nor-4-androstenediol, testosteroon, 5α-androstan-3α, 17β-diol. Näiteks sellise lisandi seest, mille labelil kinnitati, et purgis on vaid hydroxycitric acid (HCA, garcinia cambogiast tulenev ühend), levokarnitiin, fenüülalaniin, vanadüül sulfaat, citrus aurantiumi ja guaraana ekstraktid, leiti lisaks veel selliseid ühendeid nagu 19-nor-4-androsten-3-17-dion ja 4-androstenedion.
Või teine näide sellest, kuidas püruvaadist (toidulisand) tuvastati ka selliseid ühendeid nagu DHEA, 4-androstenedion, testosteroon ja 19-nor-4-androsten-3-17-dion.
Pärast sellise „naturaalse lisandi manustamist olid boldenoni metaboliidid tuvastatavad 6 tundi. Norandrosteroni kontsentratsiooni suudeti osadel katsealustel tuvastada isegi 2 µg/L (see ongi piir, millest alates loetakse proov juba positiivseks) ja seda isegi kuni 24 tundi pärast 1 kapsli manustamist.
Teises uurimuses manustas De Cock oma kaaslastega katsealustele nn. „legaalset toidulisandit, mis sisaldas muuhulgas 0.7 mg 4-androsten-3,17-dioni ja 4.8 mg 19-nor-4-androsten-3,17-dioni. Pärast ühe kapsli manustamist testiti kõik katsealused, 5 meest positiivselt. Kusjuures positiivse tulemuse andis nende proovis sisalduv norandrosteron, mille kontsentratsioon oli kõigil 2 µg/L ja seda sõltuvalt katsealusest 48 144 tundi. Kusjuures tootja soovituslik päevane norm oli 7 kapslit päevas jällegi saame ise edasi järeldusi teha!!!

Seega, eelnevad uurimused on üsna värsked ja annavad meile selge hoiatuse sellest, et nn. positiivne „laks on üsna kerge tulema. Kui tegemist võistleva sportlasega, kes tarbib regulaarselt naturaalseid lisandeid, on võimalus proovis positiivne tulemus anda väga suur.

Tõlkijalt: Ei ole küll eriline lisandite spets, kuid arvan, et USA-st tulevate ja Venemaalt toodavate lisandite korral on see võimalus tunduvalt suurem.
Igal juhul, kel huvi, soovitan artikkel läbi lugeda räägiti veel rasvapõletajatest, erinevatest narkootilistest ühenditest ja nende passiivsest organismi sattumisest.
Kokkuvõte artiklist: „Non-Intentional Doping in Sports Mauricio Yonamine, Paula Rodrigues Garcia and Regina L´ucia de Moraes Moreau.

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg