Toidulisad

Kas "valgul" ja "valgul" on vahe?

Toitumisteaduse arenedes on senini üheselt selged asjaolud muutunud komplitseeritumaks.

Toidulisad  |   |  tekst:  |  fotod: {picture_author}  |  3 kommentaari

Teema, mis on alati kulturiste huvitanud ja palju vaidlusi põhjustanud, on valgu tarbimine. Flex soovitab endiselt optimaalse valgu kogusena 2,2 g/kg päevas, kuid millist tüüpi valk on parim?

Toetudes teaduslikele uurimustele, võib paraku teha vaid ühe järelduse - pole oluline, millist tüüpi valku tarbite, peamine et tarbite seda koguseliselt piisavalt. Kasutades valgupreparaate osana valgurikkast dieedist, on valgupreparaadid oma võimelt stimuleerida lihaskasvu praktiliselt võrdsed.

Sama väide kehtib ka erinevate firmade vadakuvalgutoodete (Whey Protein) kohta, neil kõigil on ühesugune aminohappeline koostis. Vadakuvalgu bioloogiline väärtus (BV) on 100protsendiline, st kõrgeim, kuid valgu kasutamisefektiivsus (KE) on palju madalam, kui varem arvati. Kasutamise efektiivsus näitab, kui suur osa tarbitud valgust läheb lihasvalgu sünteesiks.

Y. Boirie' uurimus 1997. a põhjustas revolutsiooni proteiiniturul. Selgus, et 30 g vadakuvalgust, mida tarbiti tühja kõhu peale, kasutas organism energiatootmiseks palju suurema osa, kui võiks järeldada vadakuvalgu kõrgest bioloogilisest väärtusest. Uurimus näitas, et valgu seedimiskiirus on teatud tingimustel olulisem kui bioloogilise väärtuse protsentuaalne sisaldus. Kui kõrge BVga proteiin (nagu seda on vadakuvalk) seedub kiiresti, tekib aminohapete ülejääk, st nad kasutatakse energiatootmiseks ja mitte valgusünteesiks. Näiteks kaseiin, mille BV on vaid 77%, seedub aeglaselt (nagu lihavalk) ning seetõttu kasutatakse vabanevad aminohapped efektiivsemalt ehk suuremal määral valgu sünteesiks.

Seega võib öelda, et põhiliste valguallikate (liha, kala, kaseiin, vadak, soojauba) kasutamise efektiivsus ei sõltu tema aminohappelisest koostisest. Tekib küsimus, kust on pärit arvamus, et kõrge bioloogilise väärtusega valgust suudab organism sünteesida rohkem oma valke. Vastus peitub tarbitava valgu koguses, kui tarbida vaid 20 g üht tüüpi valku päevas, langeb selle kasutamise efektiivsus kokku bioloogilise väärtusega, st väikese valgukoguse puhul saab määravaks tema aminohappeline profiil.

30-100 g valgukoguse puhul söögikorra kohta (tüüpiline kulturistide dieet) määrab aminohapete kasutamise efektiivsuse valgusünteesiks tarbitud valgu seedimiskiirus, mitte aga selle bioloogiline väärtus. Kasutamise efektiivsus on seda suurem, mida aeglasem on seedimisprotsess.

Ülaltoodust võiks teha järgmised praktilised järeldused:

1. Liigse valgu tarbimine (s.o üle 2 g/kg) ei anna tulemusi, sellega toodame vaid energiat. Energia tootmiseks sobivad aga paremini süsivesikud.
2. Ühe toidukorraga üle 20-30 g valgu tarbimine ei anna samuti mingeid tulemusi, seda eriti kiirelt seeduvate (nt vadakuproteiin) valkude puhul.
3. Tuleb arvestada, et seedeprotsessi kiireks toimimiseks on vajalik ja oluline ka rasvade ja süsivesikute optimaalne tarbimine.

Laia valiku proteiine/valke leiad siit!




Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 



Bodyfood – Saamislugu

Toidulisad | 

Asi sai alguse vajadusest valmistada puhtaid ja eestimaiseid tooteid noorsportlastele igapäevaseks tarbimiseks. Organism vajab toitaineterikast…


Mis asi on NUTTYBITE?

Toidulisad | 

NUTTYBITE sündis Tapa sõjaväelinnakus. Sõduripoisid vajasid peale pikki rännakuid metsas ühte tugevat kosutust ning hakkasime neile pakkuma…


Proteiinide/valkude vajalikusest

Toidulisad | 

Proteiini all mõistetakse kõiki loomorganismis leiduvaid, lämmastikku sisaldavaid ühendeid, põhiliselt lihtvalke mis moodustavad keskmise…