4. mai 2007

Koksimise aeg

10 fakti, mida peaksid teadma kanadest ja kanamunadest

Enamiku inimeste vere kolesteroolitaseme jaoks ei oma munakollastes leiduv kolesterool mingit erilist tähtsust. Süüdi on hoopis liigne küllastunud rasvade tarbimine.

Munakollane sisaldab rohkem kasulikke aineid kui munavalge, sealhulgas vitamiine A, D, E ja K.

Pakkides müüdav munavalge on kõrgel temperatuuril pastöriseeritud, tapmaks kahjulikud bakterid—seega on teda toorelt ohutum tarbida.

Ei ole vahet, kas süüa valge või pruuni koorega mune- toitainete väärtus on neil täpselt sama.

Munakollased on luteiini- ja zeaksantiinirikkad- need on võimsad antioksüdandid, mis kaitsevad su silmi kahjustuste eest. (Lisaks on luteiin ja zeaksantiin võimsad vähiga võitlejad)

Munad on ideaalsed koliiniallikad (teisisõnu vitamiin B4)– vajalik aju heaks funktsioneerimiseks.

Kui võimalik, eelista nö orgaanilisi mune- neid munenud kanu ei ole kasvatatud/söödetud keemiliste ühendite abil.

„Vabajooksu” kanad- see tähendab, et nad on saanud kasvada vabades tingimustes ja neid ei ole alatiselt hoitud ruumides/puurides kinni (linnud vähem stressis)

Need nö vabajooksu kanad, kes on kasvanud väljaspool puure ja on olnud teraviljatoidul, munevad mune, mis on rikkamad näiteks vitamiin E ja karotenoidide poolest.

Tooreid kontrollimata mune tarbides võib suureneda Salmonellasse nakatumise oht. Küpseta mune!

Matthew Kadey, Muscle & Fitness

Autor: Aktivist