Persoon

intervjuu Eesti MMA treeneriga Jorgen Matsiga

Persoon  |   |  tekst:  |  fotod: Anonüümne  |  1 kommentaar

Kes on see treener Eesti MMA võitlejate taga, kes on viinud niipaljud MMAkad kiire ja kindla võiduni? Küsitlesin ühte oma treeneritest ja samas ka sõpra, uurisin millega Jorgen Matsi (foorumis esineb „jrx” nime all) tegeleb ja milline on tema arusaam MMA`st, sellest spordist ja tööeetikast.

1) Räägi paari sõnaga endast J (mis nimeks? Õpid? Töötad? Milliste võitluskunstidega oled tegelenud?
Olen Jorgen Matsi, õpin Tartu Ülikooli magistrantuuris psühholoogia erialal. Töötan Tartu Ülikoolis, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudis laborandina ja osalen ka õppetöö läbiviimises. „Võitluskunstikarjäär algas 16-aastaselt Aikidoga, 20-aastaselt alustasin maasvõitluse ja Brasiilia Jiu-Jitsuga, natuke hiljem lõpetasin täielikult Aikido ning lisandusid MMA elemendid, poks, maadlus ja kõik need asjad koos. Tõeliselt süsteemset MMA trenni teen 2006 aasta suvest, mil treenisin 3 kuud Inglismaal.


2) Miks just MMA?
Sest see on huvitavJ Ala kus on nii palju võimalusi, tehnilisi nüansse, põnevust, individuaalsust, strateegiat ja muud. Samuti pakub MMA äärmiselt mitmekülgset füüsilist koormust. See kokku panduna saame, et MMA’s võib igaühe jaoks olla midagi. Loomulikult on tegemist kõige suuremate võimalustega võitlusspordialaga ning seetõttu on kõige suurem kokkulangevus ka teoreetiliste enesekaitsesituatsioonidega. Kui vaadata nüüd MMA’d võistlusspordina, siis sellises inimene-inimese vastu võitluses on minu arvates midagi ürgset ja köitvat ning eneseületust nõudvat. Kui vaadata seda treeninguna, siis tegemist on lõbusa keskkonnaga, kus väga erinevad inimesed saavad kokku tulla, areneda, treenida, pisut end proovile panna ning igapäevamuredest vabaneda. Nagu ma juba ütlesin igaühe jaoks võib selles olla midagi ning just see fenomen mind köidabki.


3) Mis on järgmine MMA projekt? Mis Eestis MMA’s toimub?
No, projektiks on küll seda palju nimetada, ent hetkel on eesmärgiks koondada kõik inimesed, kes erinevatel tasemetel soovivad MMA’s võistelda mingi aja jooksul, saada nad kõik ühiselt ja süsteemselt treenima nii Tartus kui Tallinnas ning siis hoolitseda selle eest, et neil oleks neid võistlemise võimalusi ning et võistlusettevalmistus oleks alati võimalikult korralik.


4) Millal ise jälle võistelda kavatsed?
Mind ja Otti* kutsuti võistlema Soome lahtistele amatööride meistrivõistlustele MMAs. See toimub 6.-7. oktoobril. Sellest nädal hiljem on Eesti üliõpilaste meistrivõistlused judos. Brasiilia Jiu-Jitsus tahaks veel võistelda mulle meeldib selles suhtes erinevate asjadega tegeleda. Aga millal profi-MMAs jälle ei tea. Siis kui avaneb soodus võimalus, kui makstakse normaalselt ning on aega korralikult ka ise treenida.


5) Kuidas kaaluga lood on? (kas Sa eelistad „rasvapõletust” või cutting weight**? Ja miks?)
See sõltub väga tugevalt konkreetsest võistlusest. Üldiselt pean kohe ütlema, et mulle ei meeldi kaalu kaotamise kontseptsioon. Kaalukategooriad on vajalikud, ent sellele võiksid olla ranged piirangud profitasemel näiteks kontrollkaalumised võistlusvälistel aegadel, kaalumine nädal enne võistlust, kaks päeva enne võistlust, võistluspäeval ning vahetult enne mat¨i. See välistaks olukorra, kus inimesed kaotavad kaalule astumise hetkeks tugevalt üle 10% oma kehakaalust ning kaalu võtmine ning taastumisvõime on „vajalikud oskused. Sellel pole ju võitlemisega mingit pistmist! Aga paraku on reeglid sellised nagu nad on ja siis tuleb nendega kaasa mängidaJ Kui kaalumine on vahetult enne võistlust, siis üritan alati võimalikult vähe kaalu võtta ning vee arvelt veel ERITI vähe. Vastasel juhul sooritusvõime lihtsalt langeb nii kõvasti. Kui kaalumine on võistluspäeva hommikul mitmeid tunde enne võistlust, siis kombineerin meetodeid. Ning kui eelmisel päeval, siis kaotan kaalu vee arvelt. Loomulikult üritan alati enne võistlust ikka rasvaprotsendi ka kümne kanti viia või selle alla. Tunnen end nii lihtsalt paremini.


6) Räägi enda toitumisest (lühidalt ja põhimõtted, mida kindlasti ei söö ja mida eelistad)
Mul ei ole endale püstitatud sada protsenti kindlaid reegleid. Samuti sõltub toitumine tugevalt sellest kas on mingi võistlus tulemas ning kui kaugel see on ning mis suunas peab kaalu reguleerima. Tugevalt väldin lihatooteid, milles on rasva (kaaluliselt) rohkem kui valku. Piiran hüdrogeniseeritud rasvu ja valget suhkrut sisaldavate asjade söömist. Ei söö palju kartulit, valget pastat ja riisi.


Üritan süüa nii palju aedvilju kui võimalik, olen aja jooksul õppinud aedviljadest maitsvaid toite tegema. Aga kui on ikka võistlusväline aeg ja tuleb isu süüa ära üks suur pitsa või tahvel ¨okolaadi, siis söön ka. Loomulikult kui selline isu on rohkem kui kaks päeva järjest, siis üritan sellele mitte järgi anda ja aru saada, mis valesti on ja seda muud moodi korrigeerida.


Äärmiselt oluline on harjumus MITTE süüa seni kuni tekib täiskõhutunne. Siis on üldiselt juba liiga palju söödud (mis on okei, kui on massiperiood, aga inimeste jaoks, kes tahavad kaalu hoida või langetada, on see vale). Või kui on tõesti suur soov saada see täiskõhutunne, siis süüa palju aedvilju ja rasvavaest valku ning saada see tunne sellisest söögist. Samuti üritan hoida süsivesikurikkaima(d) toidukorra(d) trennijärgse(te)na.


Üritan tarbida palju vedelikku ja väldin magusaid jooke (ka mahlasid) muul ajal kui trenni ajal või vahetult peale trenni, seega joon palju teed ja vett. Päeva ajal 2 liitrit kindlasti ja trennis veel 2 liitrit on minu puhul tavaline. Tunnen täiesti reaalset langust soorituses kui paar päeva unustan end mitte sundida nii palju vedelikku tarbima kui tekib janu on joomisega hiljaks jäädud see on minu arvamus

7) Kuidas end treenid?
Üldiselt üritan teha võimalikult palju erialatrenne. Nii palju kui keha lubab selles mõttes, et taastumine oleks korralik ning kui mõni vigastus peaks all olema, siis tuleb loomulikult kergemini võtta. Aeg seab ka loomulikult oma piirid. Ideaalne oleks loomulikult treenida 5-6 päeva nädalas 2 korda päevas, ent praegu olen õnnega koos, kui suudan nädalas kokku 7 treeningut teha.

8) Aga jõutreeningud ja vastupidavustreeningud?Taaskord mulle meeldib lihtsus, kiirus, ent samas variatiivsus. Nn. „puhast jõutreeningut teen harva. Enamasti teen ringtreeningut, kas siis spetsiifilisemat, mida teen samas saalis kus erialatrenne vahenditega nagu topispallid, kummid, hantlid jne. Või siis ringtreeningut kangiga (Team Quest workouti stiilis kava). Olen teinud maksimaalset jõudu, maadlejate kavaga saanud jõuvastupidavust ja massi jne jne. Olen hästi palju asju „proovinud, süsteemset jõutreeningut teinud vähe. Mulle meeldivad vabad raskused. Masinaid ei ole jõutreeningus põhimõtteliselt kunagi kasutanud. Üritan nüüd taas saada rütmi, kus teen jõutreeningut 1-2 korda nädalas, mil ühel arendan jõuvastupidavust ja laktaaditolerantsi (Liam „Taku Baueri vastupidavuskava) ning ühel korral plahvatust ja maksimaaljõudu (ise üritan endale kava kokku kirjutada).

9) Aga aeroobne treening? Või hoopis HIIT*** - nagu teada oled suur HIIT pooldaja, mis kava ise teed hetkel ja mis on tulemused olnud?
Pean tunnistama, et hetkel ei tee midagi, olen teinud väga heade resultaatidega Taku HIIT programmi ning muid sealt inspiratsiooni saanud intervalltreeningu programme, nüüd üritan taas saada rütmi, kus teen nädalas 1-2 jõutreeningut, 2 HIIT vastupidavustreeningut ning vähemalt neli erialatreeningut. Üldiselt arvan, et kõigi jaoks v.a. need, kes on alles algajad pikamaa-alade sportlased on ainult aeroobne treening mõttetu ning palju paremaid tulemusi on võimalik saada intervalltreeningu ning aeroobse treeningu kombineerimisega. Lisaks suuremale efektiivsusele on see ka vähem aega nõudev ning lõbusam.



10) Mis toidulisandeid kasutad? (k.a apteegi kaup)Jällegi pean ütlema, et see sõltub palju sellest, millises treeningperioodis ma hetkel olen. Igapäevaselt ja alati üritan võtta C ja B vitamiini ja kalaõli. Samuti teen aeg-ajalt glükosamiinikuure. Treeningu ajal, eriti kui on tegemist intensiivse treeningperioodiga, üritan juua isotoonilisi taastusjooke. Kui on VÄGA intensiivne treeningperiood, siis tarbin ka (erialaspetsiifiliste) trennide ajal ning järel lisaks ka valku. Samuti tarvitan valku-süsivesikuid jõusaalitreeningute järel ning HIIT’i järel. Värske puuvili trennijärgselt kohe on ka väga hea lisand Sellel suvel tegin enda esimese kreatiinikuuri, tarvitasin monohüdraati eesmärgiga lisada massi. Töötas. Praegu ei tarvita, sest on vaja võistluskaalu mahtuda. Ilmselt hakkan taas võtma, kuid pigem taastumise ja plahvatuse eesmärgil, kindlasti plaanin proovida kreatiin-etüülestrit selle parem imenduvus peaks andma efektiivsema toime.

11) Mis on Su kindlad põhimõtted treeningul mida jälgid enda arendamisel?
Ma teen neid asju, mis minu jaoks lõbusad on. Mulle meeldib mitmekülgne treening. Seetõttu kannatab muidugi võistlejana kvaliteet, sest treenin mitmeid erinevaid spordialasid korraga ning tahan ka võistelda erinevatel spordialadel (näiteks ka judos), ent treenerina on mitmekülgsus hea. Samuti ennast tundes on pikemas perspektiivis jätkusuutlikum see, kui ma hoolitsen eelkõige selle eest, et treening mulle huvitav oleks.

12) Millised on need põhimõtted treenerina mida jälgid teisi õpetades?
Üritan olla väga tähelepanelik iga inimeste erinevate võimete, vajaduste ja muude individuaalsete erinevuste suhtes. Kuulata mida inimesed mulle räägivad. Ja seda mitte ainult kõige otsesemas tähenduses. Treenimisprotsess on ALATI koostöö ning mitte kunagi ei käi asi nii, et mina ütlen, et nii on ja treenitaval pole õigust kaasa rääkida. Teatud olukorrad võivad küll olla, kus selline range käsuahel on vajalik, ent nende suhtes on eelnevalt kokku lepitud. Ma võin olla teejuht, soovitada astuda mingeid samme, ent selle kas ja kus oma jalga täpselt maha panna, seda saab ainult igaüks ise otsustada.


13) Keda pead sellel alal eeskujuks?
Oeh. Raske on niiviisi öelda ühte kindlat eeskuju ei ole. Eks ma olen üritanud õppida kõikidelt treeneritelt, kelle käe all olen õppinud või kellega koos olen töötanud. Karl Tanswell ja Gavin Boardman UK’st, Matt Thornton USA’st, John Kavanaugh Iirimaalt, Eestist Priit Mihkelson ja Indrek Reiland on ilmselt suurimad mõjutajad. Treenereid, kellega otsest kokkupuudet ei ole ei pea enda eeskujudeks ei tunne neid ju päriselt.

14) Mis võitlusstiil Sinu kehatüüpi arvesse võttes kõige paremini Sinu puhul töötab? (stand-up, grappling, gnp etc)
Kuna olen oma kaalus üsna lühike, aga samas füüsiliselt üsna tugev, siis pigem eelistan ise võitluse maha viia (nii et ma ise peale jään) ning sealt töötada mõne luku või kägistuse suunas. Ent loomulikult üritan ka ennast arendada ikka täielikuma võitleja mudeli suunas. Mulle meeldib väga ka tehniline poks ja üritan tegeleda sellega, et vastased ka mu head kätetööd kartma peaksJ Ikka see, et poksi maadlejaga ja maadle poksijaga. Ja siis on veel loomulikult BJJ ka, mis mulle väga meeldibJ Strateegiliselt on MMA väga lihtne kes on kolmest võitlusdistantsist (püstvõitlus, klint¨ ja maasvõitlus) KAHES teisest parem, see üldjuhul võidab.


15) Nagu MMA kommuun teab siis Sina oled „unofficial” peatreener MMA-kate võistlusvormi saamisel? Kuidas sa ise seda väidet kommenteeriksid?
No üldiselt on meie tiim veel üsna väike ja ühtne, seega kõik otsused võetakse vastu demokraatlikult ning lähtudes peamiselt inimesest, keda need otsused puudutavad. Vastavalt vajadustele ja võimalustele. Ühesõnaga loome treeningplaanid ühiselt. Hetkel on välja kukkunud jah nii, et mina olen nagu koordinaatoriks olnud kõikidel võistlustel, ju siis võistlejad tunnevad ennast minuga nende nurgas mugavaltJ

* tegu on Eestis enimvõistelnud MMAkaga Ott Tõnissaar`ega (vt tema tegemisi fitness.tv all)


** „cutting weight” tähendab, et kaalu kaotus toimub suuremalt jaolt vee arvelt.


*** HIIT ehk siis High-Intensity Interval Training


Antud intervjuu autor soovib välja tuua ka asjaolu, et Eesti team „Scared & Paranoid” kuulub rahvusvahelise MMA gym alla, gym nimeks on Straight Blast Gym ehk lühidalt SBGi. Niiet kui Te näete kellegi seljas kapuutsikat kus on kijras SBGi siis soovitan kätt suruma minna


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Tunne Eesti tegijat- Marlen Heldemeel

Persoon | 

Nimi: Marlen Heldemeel Pikkus: 173cm Kaal: 65kg Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Jõudsin treeneri ameti juurde läbi sõprade…


Tunne Eesti tegijat- Olga Savelieva

Persoon | 

Nimi: Olga Savelieva Pikkus: 160 Kaal: 53 Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Hakkasin 5a.tagasi treenima Thai poksis, hobiks oli ka…


Tunne Eesti tegijat- Kregor Hermet

Persoon | 

Nimi: Kregor Hermet Pikkus: 205 cm Kaal: 109 kg Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Esimeses klassis toodi kooli palju trennikutseid…