26. oktoober 2007

Toitumine ja treening: tõelised nooruse allikad

Võid võtta igasugu tablette ja kiruda oma vanemaid oma geenide pärast, kuid kui tahad elada kaua ja hästi, siis on kaks asja, mida sa pead tegema toituma õigesti ja treenima.

Kuigi elus ei ole mingeid garantiisid, siis võtteks omaks suhtumise ning püüdlemise tervise poole, parandad märgatavalt tõenäosust, et oled elujõuline ka oma 60. 70. 80. aluaastates ja võibolla veelgi kauem, ütlevad eksperdid.

Kuid viimane mittetulundusühingu Tervise arendamise keskus uuring näitab, et see ei ole vanematele inimestele alati lihtne ühiskonnas, kus tänavad on ehitatud autodele, mitte jalakäijatele ning mugavusi luuakse noortele mõtle kiirtoit enam kui vanainimestele.

Ameerikas elab hetkel 35. miljonit inimest, kes on vanemad kui 65. aastat; hinnanguliselt kahekordistub see number järgneva 25. aasta jooksul tervislikke valikuid peavad tegema nii vanainimesed kui valitsus, ütles Nancy Whitelaw, tervisliku vananemise keskuse, mis rahastas antud uuringut, nõukogu direktor.

Kui asi puudutab toitumist ning aktiivsust, „inimesed teavad sõnumit”, ütles ta. „Katsumuseks on selle rakendamine meie igapäevases elus.”

Inimesed, kes harjutavad regulaarselt, toituvad tervislikult ning väldivad tubakat, omavad madalamat riski surra enneaegselt kroonilisse haigusesse. Sellisteks on südamehaigused, kõrge vererõhk, diabeet ja teatud vähiliigid. Samuti on väiksem tõenäosus invaliidistuda, parem vaimne tervis ja tunnetuslik funktsioon ning madalamad kulud tervisele.

Vastupidiselt, inimesed, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed, omavad 2 korda suuremat riski haigestuda südamehaigusesse kui aktiivsed inimesed, selgub raportist. Vähese füüsilise aktiivsusega on seotud ka suhkrutõve areng ja käärsoole vähk ning jõu ja lihasmassi vähenemine, mis võib viia nõrkuse ja vigastusohtlike kukkumisteni.

Ometi, umbes kolmandik üle 65. aastastest ei ole oma vabal ajal teinud viimase kuu jooksul midagi füüsiliselt aktiivset, rääkimata siis üle 75. aastastest.

Piisab vaid 30. minutist 5 korda nädalas, et näha erinevust. Idee on tõsta oma südame löögisagedust vähemalt 20. minutiks ning osaleda tegevustes, mis arendavad tasakaalu, jõudu ja painduvust. Soovituslikeks harjutusteks peetakse kõndimist, ujumist ja jalgrattasõitu. Arstid soovitavad ka jõutreeningut 2 korda nädalas.

Õige füüsiline aktiivsus koos toitumisega, mis sisaldab hulgaliselt puu ja köögivilju ning vähe rafineeritud ja töödeldud toitu viivad pikema, õnnelikuma eluni.

„Ometi võib seda kõike olla raske saavutada, kui lähim toidupood on kohalik tankla” seal värskeid köögivilju ei müüda, ütleb Whitelaw.

Raportist selgub, et vaid ¼ ameerika täisealistest sööb soovituslikud viis või enam portsjonit puu ja köögivilju päevas. Lisaks näitab uuring, et vanemad inimesed saavad toidust mittepiisavas koguses vitamiine ja mineraale nagu kaltsium, vitamiin D, magneesium ja fosfor, mis mängivad võtmerolli lihaste ja luude tervise juures.

Niisiis, võta parem õun, mitte krõpsud, ütleb Whitelaw. Ja kui korraga pole aega või jõudu tegeleda 30. minutit füüsilise tegevusega, tee seda 10. minuti kaupa. Samuti on võimalik venitusharjutusi sooritada koduste toimingute juures. Liftide asemel kasuta treppe, pargi parkla kaugemasse serva, selle asemel, et trügida ukse lähedasele kohale, või veelgi parem, kui sihtkoht on lähemal kui 1,5 km, kõnni jala.

Need on lihtsad asjad, mida me kõik teame. „Meil lihtsalt puuduvad sellised harjumused”.

Tõlkijalt: artikkel on annab kindlasti mõtlemisainet praegustele noortele ning keskealistele ning paneb ühiskonda nägema teise pilguga. Samuti leian, et Eestis on asjad pisut paremad kui Ameerikas, meil on olemas terviserajad ning populaarsust koguv kepikõnd. Kutsuksin kõiki üles olema sportivate vanurite suhtes tolerantsed ning julgustama ka oma vanemaid ning vanavanemaid iga päev natuke liigutama, me kõik väärime pikka ja õnnelikku iga.

Allikas: http://www.forbes.com/forbeslife/health/feeds/hscout/2006/07/28/hscout534055.html

Autor: Fitness.ee