Persoon

Mis vahe on kulturismil ja jõutõstmisel?

Kahe ala sarnane moment on see, et nii kulturismis kui jõutõstmises võisteldakse kaalukategooriate järgi.

Persoon  |   |  tekst:  |  fotod: Anonüümne  |  Kommenteeri

Kulturism ja jõutõstmine on ühelt poolt väga sarnased; teisalt jällegi ka väga erinevad raskejõustiku alad. Mõlema ala puhul tuleb tegeleda jõusaalis raskuste tõstmisega, kuid nende alade lõplik väljund on sootuks erinev. Juba seegi räägib nii mõndagi, et vaadakem näiteks kulturisti keha ja milline näeb välja ühe tüüpilise jõutõstja keha? Lihtsalt ja keerutamata väljendudes jõutõstmises hinnatakse, kui tugev sa oled, kulturismis on oluline, milline sa välja näed. Jõutõstmises on kolm peamist tõstet (harjutust) läbi mille jõutõstja jõudu võistlustel mõõdetakse: kangi lamades surumine rinnalt, kükk ja jõutõmme. Ja ei tõsteta loomulikult korduste peale, vaid võistluskatse tehakse maksimaalse võimaliku raskusega etteantud tehniliste kriteeriumite järgi 1 kord ehk 1 tõste. Jõutõstmise võistlusel ei maksa see, kuidas te välja näete, mitte midagi. Võitja on see, kes kõige rohkem tõsta jõuab.
Kulturismis hinnatakse just vastupidiselt välimust, kui „hea kehaliselt välja nähakse. Kedagi ei huvita palju te surute rinnalt, tõmmate jõutõmmet või kükite.

Nende eelnevate aspektide tõttu erineb tegelikult ka kulturistide ja jõutõstjate treeningmetoodika ja päris palju. Kui tavainimene, kel raskuste tõstmisega kokkupuudet ei ole, ei saagi sellest vahest ehk midagi eriti aru, siis asjatundjad teavad, et tegu on öö ja päeva vahega.

Nagu varemgi öeldud, jõutõstjate treening keerleb peamiselt kolme võistlustõste ümber. Klassikaliselt treenitakse jõutõstmises igat tõstet kord 7 10 päeva tagant, see on üks levinuimad variante. Ainus, mis on oluline, on see, kui palju nad nende põhitõstete puhul suudavad raskust tõsta ja mida rohkem seda parem, oluline on olla järgmiseks trenniks täielikult taastunud. Aga kindlasti ei treeni kõik jõutõstjad ka ainult ühtemoodi ka jõutõstmise sees on palju erinevaid tehnikaid, kuidas treenida. Kasvõi juba treeningsagedus mõni treenib tõstet kord nädalas, teine võib olla jälle 3 korda nädalas. Räägitakse isegi „hirmulugusid, et mõne riigi rahvuskoondised treenivad ühte tõstet, selle erinevaid abistavaid variatsioone isegi 8 - 9 korda nädalas.
Näiteks Rich Weil, kauaaegne rekordihoidja lamades surumises soovitab/soovitas treenida igat lihast/tõstet kord nädalas (Weil, 1985). Samas teises äärmuses on Tara Nott, ameerika esimene Olümpia kuldmedali omanik tõstmises, kes on regulaarselt treeninud 9 kükkitrenni nädalas.

Jõutõstmine tänapäeval on omakorda selgelt „kahestunud. Eksisteerib nn. RAW POWERLIFTING, otsetõlkes siis „toores või naturaalne jõutõstmine ja eksisteerib nõndanimetatud jõutõstmine, kus tõstete tegemiseks on lubatud erivarustus trikood, surumissärgid jne.
Silmatorkavalt erinev on ka kuluristide ja jõutõstjate kordusvahemik, milles treenitakse. Väga „jämedalt väljendudes treenivad jõutõstjad kordusvahemikus 1 6 kordust, kulturistid vahemikus 5 15 kordust. Veelkord, see oli väga üldistatult väljendatud. Loomulikult teevad kulturistid ka jõutsükleid ja lühikesi seeriaid ning jõutõstjad kasutavad ka pikemaid seeriaid.

Kahe ala sarnane moment on see, et nii kulturismis kui jõutõstmises võisteldakse kaalukategooriate järgi.

Kulturismis on olulised keha proportsioonid, lihasmass ja lihaste separatsioon. Kui mees on juba mõnda aega treeninud ja tal on ikka 40 cm ne biitseps ja 44 cm sed sääred, siis kulturismis eeldusi vast väga kaugele pole lootust jõuda.
Kulturistid jagavad oma treeningu reeglina selliselt, et treenitakse konkreetseid lihaseid, mitte niivõrd konkreetseid tõsteid (harjutusi). Suure osa lõpptulemusest kulturismis määrab ära toitumine. Peamine eesmärk võistlustel on minimaalne rasvaprotsent. Kulturistid jälgivad reeglina rangelt oma toitumist, jõutõstmises tehakse sama, kuid seal pole niivõrd tähtis kui toitutakse liiast või rohkem, kui organism vajab. Samuti ei ole jõutõstmises nii ränka võistluseelset kaaluvõtmist, kui kulturismis. Kaalu tuleb teinekord ehk alandada, kui kaal on kahe kategooria piiri peal ja tahetakse madalamasse kategooriasse sattuda, kuid need kaaluvõtmised on võrreldes kulturismis toimuva kaalualandamisega naljaasi.

Tüüpiline kulturisti nädalane treeningujaotus:

Esmaspäev: Rind, biitseps, kõht.
Teisipäev: Reis, säär.
Kolmapäev: Puhkus
Neljapäev: Seljalailihas, trapets.
Reede: Õlg, triitseps.
Laupäev: Puhkus
Pühapäev: Puhkus

Tüüpiline jõutõstja nädalane treeningujaotus:

Esmaspäev: Kükk + abistavad harjutused
Teisipäev: Puhkus
Kolmapäev: Lamades surumine + abistavad harjutused
Neljapäev: Puhkus
Reede: Jõutõmme + abistavad harjutused
Laupäev: Puhkus või (biitseps, triitseps)
Pühapäev: Puhkus


Kasutatud materjale: http://www.trulyhuge.com/Bodybuilding-Powerlifting.html


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Tunne Eesti tegijat- Marlen Heldemeel

Persoon | 

Nimi: Marlen Heldemeel Pikkus: 173cm Kaal: 65kg Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Jõudsin treeneri ameti juurde läbi sõprade…


Tunne Eesti tegijat- Olga Savelieva

Persoon | 

Nimi: Olga Savelieva Pikkus: 160 Kaal: 53 Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Hakkasin 5a.tagasi treenima Thai poksis, hobiks oli ka…


Tunne Eesti tegijat- Kregor Hermet

Persoon | 

Nimi: Kregor Hermet Pikkus: 205 cm Kaal: 109 kg Kuidas jõudsid oma spordiala juurde? Esimeses klassis toodi kooli palju trennikutseid…