8. oktoober 2009

43. Eesti Meistrivõistlused – Indrek Otsuse kommentaar

Kommentaariks 2009.a. Eesti meistrivõistlustele

Minu järgnev traditsiooniline kommentaar puudutab võistlejaid, mitte võistlust. Viimase kohta on õigemaid mehi oma kiitust või laitust jagama.

Kolmekümnest osalejast läksid medalita koju vaid neli. Kolme absoluutkategooriat arvestamata, läks jagamisele 11 Eesti meistritiitlit. Aladest jäi seekord hoopis esindamata fitness. Eks need arvud iseloomustavad kandepinna laiust” Eestis. Saalides näed päris palju korralikult harjutajaid, paraku jõuavad neist lavalaudadele vähesed. Seda enam väärivad tunnustust need, kes tahavad tõsise ettevalmistusega vaeva näha ja võistlussporti harrastavad.

Bodyfitness. Selle ala püramiidi alus ja tipp so võistlejate arv ja tase kasvab kogu maailmas. Meeldiv on tõdeda sama suundumust ka Eestis. Tahaks väga loota, et meie paremate sportlaste arengukõver lubab maailmatasemele läheneda. Aga seda saab näha vaid osaledes tiitlivõistlustel. Maailmameistrivõistlustele sõidavad seekord EMV kolm absoluutselt paremat– Christina Alev, Katrin Kimber ja Laura Reisalu, kellel kõigil ka suurvõistluste kogemus olemas.

Alati on suur rõõm näha sportlase arengut, sest seda juhtub palju harvem (või vähematega) kui tahaks. Christina oli üks viiest-kuuest võistlejast–kõigi alade peale kokku–, kelle puhul saan rääkida silmnähtavast arengust. Katrin kaotas talle selgelt aga ta oli ka oma vormiga poolel teel”. Kui ta suudab oma parima võistlusvormi taastada, on teda palju raskem edestada. Laura võitis oma kategooria teenitult, konditsioonis jäi veel varu. Aastaga on lihast pisut juurde tulnud aga oma heade eelduste realiseerimiseks maailma tasemel on seda veel päris palju vaja lisada.

Tahan rõhutada, et ka teised bodyfitnessi võistlejad—Vitaliya Dmitrieva, Annika Summel ja Tiina Porgand—olid korralikult ette valmistatud ja jätsid hea mulje.

Kulturism, noored. Kõik kolm noort meest—Sander Kuusk, Dmitri Kostitsõn ja Illimar Gaidalenko—ei tulnud nalja tegema, pidasid maha korraliku lahingu”, kus keegi kellestki pea jagu üle ei olnud. Illimari vabakava ei teinud tasa kehaga kaotatud punkte.

Kulturism, juuniorid. Kergemas juunioride kategoorias (-75 kg) oli konkurents tasavägine ja tase päris hea. Maiko teenis võidu tänu parimale konditsioonile. Nüüd ootaks lisakilosid! Kristjan-Johannes näitas selget arengut kõigis komponentides ja esikoht jäi kuivuse taha. Ka parimast vabakavast jäi väheks. Keegi peab jääma kolmandaks—sedapuhku siis Siimon, kas oli mõlemale vääriline konkurent.

+75 kg kategoorias näitas omaette klassi Mikk, kelle areng on jätkunud märkimisväärselt. Noorelt mehelt ei saa nõuda veel vanakeste” kuivust aga jalad on juba praegu massilt rahvusvahelisel tasemel ja head proportsioonid lubavad seada kõige kõrgemaid eesmärke. Mikk saab end veel (viimast korda?) kõrvutada klassikuna” maailma parematega juunioride MM-l. Vanus lubab tal veel juunioruna kaasa teha kaks aastat ja siis juba ilmselt kulturismis. Meestega konkureerides absoluutkategoorias saavutatud viies koht tundus mulle allahinnatuna.

Kulturism, naised….tegelikult üks naine—Gerbel aga tubli! Et välja tuli”. Lihast oli juures aga mõned liigsed kilod ei lasknud sellel täiel määral silma paista. Tore, kui see kõvade traditsioonidega ala meil päris välja ei sureks. Muidugi elab naiste kulturism ka maailmas üle raskeid aegu.

[p]Klassikaline kulturism. Sellel, meie viimaste aastate paraadalal, üllatusi peale ühe ei olnud ja see oli meeldiv. Aga kõigest järjekorras. Sellist üksmeelt kohtunike poolt, nagu näidati üles lühemate klassikute ritta seadmisel (mõlemas voorus), näeb harva:Imre Vähi, Harri Indus, Kalle kippar. Imre oli võistluste teravaim” mees aga siiski selles osas pisut allpool oma parimaid sooritusi. Hullu” teravust oleks tal vaja olnud absoluudi konkurentsis, kus ülimalt tasavägises võistluses teise koha eest tuli alla vanduda Argo Aderile minu (kui peakohtuniku) hinnangu tõttu. Parima klassikalise kulturisti tiitel tuli loomulikult selgelt ja teenitult.[/p]
[p]Pikemas kategoorias tuligi see meeldiv üllatus—Jüri Leinvald, kes on tublisti arenenud lihasmassis ja näitas ka head konditsiooni. Massis edasi liikumine(kvaliteeti kaotamata) on kahjuks harva ettetulev nähtus” Eestis, eriti väljaspool juuniori-iga. Argo Vaible pakkus talle küll tõsist konkurentsi (oma keskmine tase, vormis veel väike varu) aga paigalseis tähendab sageli tagasiminekut, eriti spordis. Kolmanda -neljanda koha peale madistasid omavahel Tanel Anton ja Marko Tooming ja võrdsete punktide juures otsustas paremuse Taneli kasuks pooside voor. Marko ei suunud oma paremaid skeletieeldusi maksma panna tänu suhtelisele pehmusele”.

Kulturism, mehed. Seitse neid oligi, kolme kati peale kokku. Neli neist sisuliselt klassikud. Selline on meie momendi seis. Ometi pole mul kellegi kohta paha sõna öelda. Marek näitas oma tavapärast poolikut vormi aga see enam ei üllatanud, vabakavaga pingutas kõvasti. Kergem kategooria oli tasemelt suhteliselt ühtlane, samas erinevate kehatüüpidega, kus igaühel oma tugevad ja nõrgemad küljed. Valju oli oma viimaste aastate parimal tasemel ja hea vabakavaga ning võitis kokkuvõttes päris kindlalt. Arengust rääkides, pean esile tõstma Ahtit—ta on korralikult edasi läinud ja omades häid propotsioone, on ta tulevikus selles kaalus kõvaks pähkliks kõigile. Andreid olen näinud paremana ja kehvemana. Parem vorm ja jalamass tõstaks ta hoobilt võitjaks aga seda pole seni juhtunud. Vabakavaga ei suutnud ta siiski kolmandat kohta maha mängida. Argo V. pidas pikka pausi ja momendil jäi parem koht konditsiooni taha. Skeletieeldused kõrgemale tõusta on head.

Ongi jäänud lahata” veel meie kahe kulturisti Oti ja Argo A. etteastet. Argo polnud võistluspausi pidades aega raisanud—pean ausalt ütlema, et sellist areguhüpet lihasmassis varsti veterani-ikka jõudvalt mehelt ei osanud ma oodata. Loomulikult varu vormis on veel 5 kilo jagu ja mis siis juhtub, saame näha klassikute MM-l detsembris. Aega nagu oleks. Ott tegi Vähki” st oli omal heal tasemel. See tase aga tähendab viimased 11 aastat, et teistel pole midagi vastu panna. Konditsioonis on veel kilokene varu, mis tuleks MM-ks maha saada. Vabakava kohta kuulsin kommentaari: ära tüütab see viiuldamine”. Tegelikult nõustun, kuigi hästi viiuldab. Värskendust on järgmine kord vaja.

Juriidiliselt korrektseks jäädes pean ütlema, et Eesti meistrivõistluste lõplikud tulemused selguvad peale dopingutestide analüüsi. Pissimas käisid meie kaks paremat.

[url=main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=5531]Vaata tulemused siit![/url] [/p]

Autor: Indrek Otsus