Lühidalt:
- Raud, D-vitamiin ja foolhape on naistele kõige tugevama tõendusbaasiga toidulisandid.
- Enamik naistele turundatavate multivitamiinide „erilisest” koostisest ei ole tavalistest kompleksidest kliiniliselt parem.
- Rasedust planeerivad naised peaksid foolhapet võtma vähemalt neli nädalat enne rasestumist.
- Treenivatel naistel on rauapuuduse risk märkimisväärselt kõrgem — kontrolli ferritiini enne preparaatide alustamist.
Naiste toidulisandid moodustavad ühe kiiremini kasvava segmendi sporditoitumise turul, kuid teadusliku tõenduse tugevus erineb lisanditi märkimisväärselt. Enne kapitali kulutamist erinevatele kapslistele tasub teada, millistel on reaalne kasu ja millistel peamiselt turundusväärtus. Üldise tausta saamiseks vaata ka artiklit Toidulisandid: mida peaksid teadma.
Millised naiste toidulisandid on teaduslikult põhjendatud?
Raud. Menstruatsioon põhjustab igakuist rauakadu, mis suurendab naiste rauapuuduse riski võrreldes meestega. Treenivatel naistel on see risk eriti kõrge — regulaarselt vastupidavussporti harrastavate naiste seas esineb rauapuudust kuni 35%-l (Peeling jt, 2018). Rauapuudus mõjutab otseselt aeroobset võimekust ja taastumisvõimet. Siiski tuleks enne rauapreparaatide alustamist kontrollida ferritiini taset vereanalüüsiga — raua liigtarbimine on kahjulik.
D-vitamiin. Põhja-Euroopas on D-vitamiini ebapiisav tase talvekuudel endeemiline. Endokriinide seltsi juhised soovitavad säilitada 25(OH)D taset vähemalt 30 ng/ml (Holick jt, 2011). D-vitamiin mõjutab nii lihase funktsiooni, immuunsüsteemi kui ka luutihedust — naistele eriti oluline osteoporoosi ennetamise kontekstis.
Foolhape. Rasedust planeerivatel naistel on foolhape absoluutne prioriteet. WHO soovitab võtta 400 mikrogrammi päevas vähemalt neli nädalat enne rasestumist ja esimese trimestri lõpuni, et vähendada neuraaltoru defektide riski. See on üks vähestest lisanditest, mille kasu toetavad aastakümneid kestnud rahvastikuuuringud.
Kaltsium. Piisav kaltsiumi tarbimine on naistele oluline läbi kogu eluea. ACSM toitumissoovitused rõhutavad, et treenivad naised peaksid saama 1000–1300 mg kaltsiumi päevas (Thomas jt, 2016). Eelistada tuleks toiduallikaid (piimatooted, kaunviljad, rohelised köögiviljad), kuid defitsiidi korral on lisand põhjendatud.
Kas naistele suunatud multivitamiinid erinevad tavalistest kompleksidest?
Turundus esitab sageli naistele mõeldud multivitamiine kui midagi põhimõtteliselt uut. Tegelikkuses erinevad need tavalistest kompleksidest peamiselt suurema raua ja foolhappe annuse poolest — mis on tõepoolest asjakohane. Sageli lisatakse koostisesse ka taimeekstrakte (nt maca juur, vitex), mille kohta on kliinilisi tõendeid väga vähe.
Nagu selgitab artikkel Mitte naiste probleem, on paljud sporditoitumise müüdid üldistused, mis ei lähtu tegelikest soolistest erinevustest. Valk, kreatiin ja oomega-3 rasvhapped toimivad naistel ja meestel sarnaste mehhanismide kaudu — eraldi „naiste versioon” ei ole enamasti teaduslikult põhjendatud.
Millised lisandid treenivale naisele pigem kasu ei anna?
Kollageenikapslid. Kollageen on turunduslikus mõttes populaarne, kuid suu kaudu manustamine ei taga, et see jõuab just naha või liigeste kudedesse. Kliinilised uuringud on valdavalt väiksed ja tootjate rahastatud.
Rasvapõletajad. Enamik naistele suunatud „rasvapõletajaid” sisaldab kofeiini koos teiste stimulantidega. Kofeiinil on mõõdukas tõendus sportliku jõudluse parandamisel (Peeling jt, 2018), kuid kaalulangetuseks on efekt marginaalne ning üleannustamise risk reaalne.
„Hormonaalset tasakaalu” lubavad preparaadid. Toidulisandid ei suuda hormoonide taset kliiniliselt oluliselt mõjutada. Hormoonidega seotud müütide kohta loe lähemalt artiklist Mida tasub teada kasvuhormoonist.
Detox-kuurid ja puhastusteed. Neerude ja maksa talitlus on keha loomulik „puhastussüsteem” — toidulisandid seda funktsiooni oluliselt ei paranda. EFSA on mitmetele detox-väidetega toodetele keeldunud tervisealaste väidete lube andmast.
Kuidas treeniv naine peaks toidulisandeid planeerima?
Parim lähtepunkt on toitumise hindamine ja vereanalüüs (ferritiin, D-vitamiin, B12 — vähemalt kord aastas). Lisandid täidavad toidus esinevaid lünki, kuid ei asenda mitmekesist toitumist. NIH Office of Dietary Supplements pakub tasuta tõenduspõhist ülevaadet iga lisandi kohta eraldi:
Sellest, kuidas toidulisandid sobituvad laiema treeningplaaniga, annavad hea ülevaate nõuanded artiklis Mida teha ja mida mitte teha, kui soovid jõusaalis edu saavutada.
Viited
- Thomas DT, Erdman KA, Burke LM (2016). Position of the Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, and the American College of Sports Medicine: Nutrition and Athletic Performance. J Acad Nutr Diet. 116(3):501–528. PMID: 26920240
- Holick MF, Binkley NC, Bischoff-Ferrari HA jt (2011). Evaluation, Treatment, and Prevention of Vitamin D Deficiency: an Endocrine Society Clinical Practice Guideline. J Clin Endocrinol Metab. 96(7):1911–1930. PMID: 21646368
- Peeling P, Binnie MJ, Goods PSR, Sim M, Burke LM (2018). Evidence-Based Supplements for the Enhancement of Athletic Performance. Int J Sport Nutr Exerc Metab. 28(2):170–177. PMID: 29465269
- WHO (2023). Folic acid supplementation for women of reproductive age. World Health Organization. https://www.who.int/tools/elena/interventions/folate-reproductive-health
Korduma kippuvad küsimused
Kas naiste toidulisandid erinevad meeste omadest?
Peamine erinevus on raua ja foolhappe sisalduses, mis on naistele füsioloogilistel põhjustel olulisemad. Enamik teisi toimeaineid — valk, kreatiin, oomega-3 — toimib mõlemal sool sarnaselt.
Milliseid toidulisandeid peaks naine igapäevaselt võtma?
See sõltub individuaalsest toitumisest ja vereanalüüsidest. Põhja-Euroopas on D-vitamiin talvekuudel sageli põhjendatud. Rauapreparaate tuleks võtta vaid tõestatud puudujäägi korral.
Kas foolhapet peaks võtma ainult raseduse ajal?
WHO soovitab alustada vähemalt neli nädalat enne planeeritud rasestumist. Naised, kes rasedust ei planeeri, saavad enamasti piisavalt foolhapet mitmekesisest toidust.
Kas kollageenilisandid parandavad naha ja liigeste seisundit?
Praegune tõendusbaas on nõrk. Kliinilised uuringud on väiksed ja sageli tootjate rahastatud. Tugev sõltumatu tõendus puudub.
Mida teha enne toidulisandite alustamist?
Lase teha vereanalüüs (D-vitamiin, ferritiin, B12) ja hinda oma igapäevast toitumist. Nii saad täpselt teada, mida tegelikult vajad, ja väldid tarbetuid kulutusi.
Tule trenni! ArtGym

