Lühidalt:
- Sarkopeenia on vanusega seotud lihasmassi ja lihasjõu järkjärguline kadu, mis algab juba keskeas ja kiireneb pärast 60. eluaastat.
- Peamised vastumeetmed on regulaarne jõutreening ja piisav valgutarbimine (ligikaudu 1,0–1,2 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas).
- Sarkopeenia diagnoositakse lihasjõu, lihasmassi ja füüsilise võimekuse hindamise põhjal (EWGSOP2 kriteeriumid).
- Mida varem tegutseda, seda paremini saab lihaskadu pidurdada ning kukkumiste ja iseseisvuse kaotuse riski vähendada.
Sarkopeenia on vanusega seotud lihasmassi ja lihasjõu järkjärguline vähenemine, mis mõjutab liikuvust, tasakaalu ja igapäevast toimetulekut. Kuigi lihaskadu peetakse sageli vananemise paratamatuks osaks, näitavad uuringud, et õige treeningu ja toitumisega saab sarkopeenia kulgu oluliselt aeglustada. Selles juhendis selgitame, kuidas seisund tekib, kuidas seda ära tunda ja mida saab teha lihaste kaitseks.
Mis on sarkopeenia ja kuidas see tekib?
Sarkopeenia tähendab lihasmassi, lihasjõu ja lihaste talitluse samaaegset langust vananemise käigus. Euroopa töörühm EWGSOP2 määratles 2019. aastal sarkopeenia just lihasjõu languse kaudu, kusjuures lihasmassi vähenemine kinnitab diagnoosi ja kehalise võimekuse langus näitab raskusastet (Cruz-Jentoft, 2019).
Lihaskoe kadu algab juba keskeas. Lihaskiudude arv ja ristlõikepindala vähenevad, eriti kiiretes (II tüüpi) lihaskiududes, mis vastutavad jõu ja kiiruse eest. Sellele lisanduvad hormonaalsed muutused, krooniline madala astme põletik, kehalise aktiivsuse vähenemine ja sageli ka ebapiisav valgutarbimine. Lihaskoe füsioloogiat ja seda mõjutavaid tegureid avab põhjalikumalt artikkel Lihasmassi arendavad faktorid.
Kui levinud on sarkopeenia ja keda see ohustab?
Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs leidis, et sarkopeenia üldlevimus täiskasvanute seas on ligikaudu 10% (Shafiee, 2017). Levimus kasvab vanusega ja on suurem hooldekodude elanike ning krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Kõige enam ohustab sarkopeenia eakaid, vähese kehalise aktiivsusega inimesi, alatoitumuse või valgupuuduse all kannatajaid ning neid, kes on pikalt voodirežiimil olnud. Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab tervena vananemise raamistikus, et lihasjõu ja liikuvuse säilitamine on iseseisva toimetuleku alus (vt WHO Healthy Ageing). Sarkopeenia tausta ja olemust käsitleb lähemalt ka Sarkopeenia: Lihasmassi Hääbumise Müsteerium.
Kui kiiresti lihasmass vananedes kahaneb?
Lihasjõud ja -mass hakkavad langema juba pärast 30. eluaastat ning langus kiirenei pärast 60. eluaastat. Ülevaateuuringud kirjeldavad, et lihasjõu kadu võib eakatel ulatuda mitme protsendini aastas ning jõud väheneb tüüpiliselt kiiremini kui mass (Cruz-Jentoft ja Sayer, 2019). See selgitab, miks tegutseda tasub võimalikult vara — säilitatud lihasreserv annab vananedes suurema turvavaru.
Oluline on mõista, et kadu ei ole lineaarne ega vältimatu: kehaline tegevusetus, haigestumised ja kehakaalu langus võivad protsessi järsult kiirendada. Praktilisi aluspõhimõtteid lihaste hoidmiseks leiab artiklist Oluline teave lihasmassi kasvatamiseks.
Kuidas sarkopeeniat ennetada ja ravida?
Kõige tõenduspõhisem vastumeede on progresseeruv jõutreening. ACSM ja teised eksperdirühmad soovitavad eakatele lihasjõudu arendavat treeningut vähemalt kaks korda nädalas, hõlmates suuremaid lihasrühmi. Jõutreening suurendab lihasmassi ja -jõudu ka kõrges eas ning parandab füüsilist võimekust (Fielding, 2011).
Teine sammas on piisav valgutarbimine. Rahvusvaheline ekspertrühm PROT-AGE soovitab tervetele eakatele ligikaudu 1,0–1,2 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, mis on rohkem kui noortele täiskasvanutele soovitatav kogus (Bauer, 2013). Valk tuleks jaotada ühtlaselt päeva söögikordade vahel. Kuidas toitumisvajadused vananedes muutuvad, selgitab artikkel Dieedi erinevus vananedes.
Lisaks aitavad lihaste tervist toetada D-vitamiini taseme korrashoid, üldine kehaline aktiivsus ning krooniliste haiguste ravi. Treeningu ja toitumise koosmõju annab parima tulemuse — kumbki üksi on vähem tõhus kui mõlemad koos.
Viited
- Cruz-Jentoft AJ, Bahat G, Bauer J, et al. (2019). Sarcopenia: revised European consensus on definition and diagnosis. Age and Ageing. PMID: 30312372
- Cruz-Jentoft AJ, Sayer AA (2019). Sarcopenia. Lancet. PMID: 31171417
- Shafiee G, Keshtkar A, Soltani A, et al. (2017). Prevalence of sarcopenia in the world: a systematic review and meta-analysis. Journal of Diabetes & Metabolic Disorders. PMID: 28523252
- Fielding RA, Vellas B, Evans WJ, et al. (2011). Sarcopenia: an undiagnosed condition in older adults. Journal of the American Medical Directors Association. PMID: 21527165
- Bauer J, Biolo G, Cederholm T, et al. (2013). Evidence-based recommendations for optimal dietary protein intake in older people: a position paper from the PROT-AGE Study Group. Journal of the American Medical Directors Association. PMID: 23867520
Korduma kippuvad küsimused
Kas sarkopeenia on vältimatu osa vananemisest?
Ei. Kuigi lihasmass kipub vananedes vähenema, saab protsessi jõutreeningu ja piisava valgutarbimisega oluliselt aeglustada. Kehaline tegevusetus kiirendab lihaskadu, regulaarne treening seda pidurdab.
Kuidas sarkopeeniat diagnoositakse?
EWGSOP2 kriteeriumide järgi hinnatakse lihasjõudu (nt haardejõud), lihasmassi ja füüsilist võimekust (nt kõnnikiirus). Lihasjõu langus on peamine märk, lihasmassi vähenemine kinnitab diagnoosi.
Milline treening aitab lihaskadu vastu kõige paremini?
Progresseeruv jõutreening vähemalt kaks korda nädalas, mis hõlmab suuremaid lihasrühmi. Jõutreening suurendab lihasmassi ja -jõudu ka kõrges eas.
Kui palju valku peaks eakas inimene tarbima?
Tervetele eakatele soovitatakse ligikaudu 1,0–1,2 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, jaotatuna ühtlaselt söögikordade vahel. Haiguste või suurema vajaduse korral pidage nõu arsti või toitumisspetsialistiga.
Millal tasub lihaskao ennetamisega alustada?
Võimalikult vara. Lihasjõud hakkab langema juba pärast 30. eluaastat, seega keskeas kogutud lihasreserv annab vananedes suurema turvavaru.
Tule trenni! ArtGym

