II Vananemise sümptomid

raamatust Revitalisatsioon | 05.02.2013, 11:47

Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks

Vananemise põhjused ja viis on meile senini mõistatus. Paljud teadlased on selle kulgu uurinud ja välja töötanud mitmeid erinevaid teooriaid, mille üle veel vaieldakse või mida veel uuritakse, mistõttu me nendel pikemalt ei peatu, kuna see raamat on ilmselgelt praktilise suunitlusega. Vananemisega kaasnevad väga kergesti äratuntavad füsioloogilised sümptomid. Mis veelgi olulisem – need on ka hõlpsasti kontrollitavad ja/või muudetavad:
• dehüdratatsioon,
• närvisüsteemi vananemine,
• luude hõrenemine,
• kõhrede vananemine,
• rasvavaba lihasmassi vähenemine ja
• südame ja veresoonkonna vananemine.

Dehüdratatsioon. Väikelapsel moodustab vesi 70% tema kehakaalust, eakal inimesel jääb see alla 60%. Dehüdratatsioon on seotud vananemisega. Suurema veesisaldusega inimene näeb noorem välja, vedelikku kaotanud inimene aga vanem. See, mida naha niisutamisest ja niisutavatest kreemidest rääkivad naised väga hästi teavad, kehtib kogu organismi kohta. Vesi on eluks ja seega ka elukvaliteedi jaoks hädavajalik element. Terve täiskasvanu peab tarbima päevas üle kahe liitri vett. Sealjuures on vee kvaliteet väga oluline – aina enam arutletakse kahetsusväärse olukorra üle, mille on põhjustanud paljudes linnades sobimatute joogiveepuhastusmeetodite rakendamine.

Vesi on üks olulisemaid toitaineid ja eluks hädavajalik. Kaks kolmandikku meie kehast moodustab vesi. Võime elada kaua aega ilma söömata, ent veeta sureksime mõne päevaga. Üle 2% vedelikukaotus võib esile kutsuda muudatusi organismi soojusregulatsioonis. Üle 3% vedelikukaotuse puhul tekiksid keha talitlushäired ja ainevahetushäired, üle 6% vedelikukaotus võib põhjustada surma.

Vedelikukaotuse puhul kehatemperatuur tõuseb ja muude eluks vajalike ainete hulgas kaotatakse peale vee ka kaaliumit ja naatriumit. Istuva eluviisiga inimesed peaksid õige vedelikusisalduse säilitamiseks jooma päevas keskmiselt 1,5 liitrit vett. Kehalise tegevuse puhul vajadused suurenevad, sest end liigutades ja higistades kaotatakse rohkem vett ja soolasid, mistõttu tuleb vett rohkem tarbida – intensiivse kehalise tegevuse korral isegi 2–2,5 liitrit päevas.

Kõnealused vajadused on erinevad ja sõltuvad näiteks kliimast (loomulikult on kõrgema temperatuuri juures vedelikuvajadus suurem), kehalise tegevuse liigist (pikemaajaliste ja intensiivsemate tegevuste puhul nõuavad meie rakud rohkem vett), vanusest, geograafilisest asukohast (kõrgus, rõhk), soost, toitumisest (kas on söödud soolaseid või magedamaid toite) jms.

Paljud inimesed ei tea, kui oluline mõju on veel meie tervisele. Inimesed ei arvesta sellega, et vesi on üks kuuest põhitoitainest. Arvatakse, et vesi on mingi ebaoluline jook, kuigi tegelikult on vesi asendamatu.

On palju tervislikke ja füüsilisi põhjuseid, miks nii lapsed kui ka täiskasvanud peavad tarbima vett. 60% meie kehast moodustab vesi ja meil tuleb säilitada seda vedelikukogust, et rakud ja organid hästi toimiksid. Näiteks vereringesüsteemis voolab veri, mis koosneb enamjaolt veest, ka meie rakud koosnevad suuresti veest – seetõttu ongi väga oluline iga päev kaotatud vesi uuega asendada.

Meie keha kasutab vett ka toitainete energiaks muutmisel, jääkainete väljaviimisel, kehatemperatuuri reguleerimisel ning organismi varustamisel toitainete ja hapnikuga. Et hästi toimida, vajavad vett organismi kõik süsteemid alates sigimisest energiatootmiseni, toksiinide väljaviimisest ja soojusregulatsioonist rääkimata.

Piisava koguse vee tarbimine võib pikemas perspektiivis ka tervisele kasu tuua. Mõned teadlased arvavad, et vedelike ja eelkõige vee õige tarbimine mõjub hästi neerukivide, rinnanäärmevähi, käärsoole ja kuseteede haiguste ning ka mitraalklapi prolapsi ennetamisele. Piisavas koguses vee tarbimine võib muu hulgas aidata vähendada laste ülekaalulisust ja hoida vanemate inimeste tervist.

Vee kvaliteet

Leida puhast selget joogivett on raskem, kui me ette kujutada oskame, ning selle kvaliteeti ei tohiks üheski maailma paigas endastmõistetavaks pidada. Arengumaad, vananenud kanalisatsioonisüsteemid, keskkonna saastatus ja mikroorganismide kasvav vastupanuvõime veepuhastusmeetoditele on ühed kõige tavalisemad probleemid. Saastatud vett võib leida igal pool, mitte ainult suurtes linnades. Turvalisuse puudumine vee tarbimisel kujutab ohtu kogu maailmas.

Palju pööratakse tähelepanu keemilistest ainetest ja metallidest saastatud veele, ent tegelikud probleemid on hoopis nakkushaigused. Paljud haigusetekitajad tulevad koju desinfitseerimata veetorustike kaudu. Praegu on ainus alternatiiv pudeldatud vesi ja kodused veefiltrimissüsteemid, mis on vaid ajutised lahendused. Saastatud vee joomine võtab meie organismilt võimaluse puhastuda. Lisajääkained kuhjuvad organismis ja see kasutab nende töötlemiseks aina enam energiat.

Kesknärvisüsteemi vananemine

Kesknärvisüsteem, nagu ka mis tahes muu inimkeha organ või kude, teeb ajaga läbi mitmeid morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi.



Morfoloogilised muutused

Närvikoes toimuvad silmaga nähtavad muutused, millega kaasneb:
• aju massi langus: 20–90. eluaasta vahemikus väheneb aju mass 5–10%;
• ajumahu vähenemine: see nähtus on tihedalt seotud dehüdratatsiooniga, mis kaasneb nagu muude kehaorganite dehüdratatsioongi vanemaks saamisega;
• aju pikilõhe sügavamaks muutumine.

Muutused kudedes

Närvirakud hävinevad pidevalt, pöördumatult ja ettearvamatult. Rakumembraanides väheneb valgusisaldus ning kuhjuvad kolesterool ja sfingomüeliin, mis muudavad need jäigemaks ja aeglustavad läbi rakumembraani toimuvat ainevahetust. See lagunemisprotsess, mis tähendab vajalike rakkude hävinemist ja vähem oluliste struktuuride ja ainete osakaalu kasvu, hoopis aeglustades elundite normaalset talitlust, sarnaneb rasvavaba lihasmassi kadumisel lihastes toimuvate protsessidega, milles tõhusad valgulised koed asendatakse ebaefektiivse sidekoega.

Istuv eluviis ei ole üksnes kehaline nähtus, vaid võib kahjustada ka ajutalitlust. Dehüdratatsioon ja liikumisvaegus tekitavad efekti, mis kõigepealt kirjutatakse vananemise arvele. Kokkuvõttes on ajutreening – lugemine, enese harimisega seotud hobid, õpingud jms – parim teadaolev profülaktika ajutalitluse kahjustumise vastu.

Märkimisväärseid muutusi leiab aset ka ajuveresoonkonnas: tekivad väiksed ateromatoossed naastud, mis soodustavad mikroaneurüsmide teket.

Muutused talitlustes

• Närviimpulsside edastamine: aktiivsus-passiivsus ehk tegevus-lõdvestumine.
• Neuronite kahjustumine.

Funktsionaalsel tasandil täheldatakse närviimpulsi ülekandel adrenergiliste ainete (närviimpulsi edastajate, nn virgatsainete) vabanemist toetavate ensüümide vähenemisest tulenevat funktsiooni süvenevat häirumist. See omakorda avaldab mõju närvisüsteemi ühendustele, mõjutades nii adrenaliini tootmist kui ka närviimpulsside edastamises osalevatele ühenditele reageerivate retseptorite vähenemist.

Kõige selle tagajärjeks on liigutuste aeglustumine ja süvenevad koordinatsioonihäired, mis on ka paljude Parkinsoni tõve eelsümptomite ja vanematele inimestele iseloomuliku kätevärina põhjus.

Lõdvestavaid närviimpulsse tekitavaid ühendeid vabaneb (serotoniinergiline süsteem) vähem, kui langeb aminohappest trüptofaanist serotoniini tootvate ensüümide aktiivsus. Samuti esineb närvijätkeid ümbritsevates müeliinkestades fosfolipiidide kadu ning närviimpulsside ülekannetes toimuvad negatiivsed muutused, mis mõjutavad nii adrenergilisi (aktiivsus) kui ka kolinergilisi (lõdvestumine) süsteeme. Eelkirjeldatu puhul, mida me tihtipeale peame vananemise paratamatuks ja vältimatuks tagajärjeks, on ennetaval ravil kaks selget liitlast – toitumine ja treening, millest käesolev raamat ka räägib.

Õige toitumise hädavajalikkus hea füüsilise ja vaimse tervise säilitamiseks on ilmselge, kuid samas ei saa mainimata jätta ka mõnede järgnevalt loetletud toidulisandite kasulikkust:
• türosiin: looduslik aminohappeline eelühend ehk prekursor, mida
kasutatakse närviimpulsse edastavate virgatsainete (dopamiini) sünteesiks;
• trüptofaan: looduslik aminohappeline prekursor, millest toodetakse serotoniinergilise süsteemi (lõdvestumine) virgatsainet serotoniini;
• letsitiin: näiteks sojas leiduv fosfolipiid, mis soodustab atsetüülkoliini sünteesi ja vabanemist ning samas aitab taastada ja asendada fosfolipiide müeliinkestades.

Pikemalt loe raamatust "Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks".
Raamat aadaval hästivarustatud raamatupoodides ja FitShopis nii raamatuna (http://fitshop.fitness.ee/raamatud/0/readmore/615/Revitalisatsioon%20ehk%20kuidas%20elada%20saja-aastaseks/) kui ka e-raamatuna (http://fitshop.fitness.ee/raamatud/0/readmore/871/E-raamat%20%E2%80%9ERevitalisatsioon%20ehk%20kuidas%20elada%20saja-aastaseks%E2%80%9D/).

Lihaste vananemine

• lihaskiudude hulk ei vähene;
• väheneb lihaskiudude läbimõõt (dehüdratatsioon);
• suurenevad side- ja rasvkude;
• kokkuvõtlikult vähenevad lihasmass ja jõud – tekib sarkopeenia.

Luude, liigeste, lihaste ja südame-veresoonkonna ning neid juhtivate süsteemide talitlust iseloomustavate tunnuste mõõtmise abil saab hinnata bioloogilist vanust, mille järgi võib inimene osutuda oma kronoloogilisest east vanemaks (enneaegselt vananenud isik) või nooremaks (õigesti ja vitaalselt vananev isik). Õigete treeningu-, toitumis- ja elustiiliharjumuste järgimisega saab kõnealuseid taandarenguprotsesse aeglustada ja ümber pöörata.

Südame ja veresoonkonna vananemist iseloomustavad peamiselt järgmised tunnused:
• veresoonte seinte elastsus väheneb;
• veresoonte läbimõõt väheneb;
• südamelihase kontraktsioonivõime langeb;
• verevoolu suunavate südameklappide sulgumisvõime häirub.

Kõik kirjeldatud haiguslikud ja taandarengulised protsessid põhjustavad omakorda kõrgenenud vererõhku, südame arütmiat, verevarustuse häireid ja lõpptulemusena infarkti, isheemiat jne. Need probleemid on vaieldamatult seotud vale toitumisega, mida omakorda “toetavad” istuv eluviis, rasvumisest tingitud ülekaal ja stress.

Pahatihti esinevad kõik nimetatud vananemist soodustavad põhjused või enamik neist koos ja omavahel seotult, kiirendades allakäiku ja kutsudes esile enneaegse vananemise.


Pikemalt loe raamatust "Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks".
Raamat aadaval hästivarustatud raamatupoodides ja FitShopis nii raamatuna (http://fitshop.fitness.ee/raamatud/0/readmore/615/Revitalisatsioon%20ehk%20kuidas%20elada%20saja-aastaseks/) kui ka e-raamatuna (http://fitshop.fitness.ee/raamatud/0/readmore/871/E-raamat%20%E2%80%9ERevitalisatsioon%20ehk%20kuidas%20elada%20saja-aastaseks%E2%80%9D/).


Seotud artiklid:
VII "Individuaalse treeninguplaani koostamine" - põhjalikud treeningplaanid ja harjutuste ning venituste pildid (http://www.fitness.ee/artikkel/1507/vii-individuaalse-treeninguplaani-koostamine-pohjalikud-treeningplaanid-ja-harjutuste-ning-venituste-pildid)
VI toidulisandid vananemisega seotud haiguste ennetamiseks (http://www.fitness.ee/artikkel/1483/vi-toidulisandid-vananemisega-seotud-haiguste-ennetamiseks/1)
V Ülekaalu kontrollimine (http://www.fitness.ee/artikkel/1469/v-lekaalu-kontrollimine/1)
IV Vananemist aeglustava toitumise põhireeglid (http://www.fitness.ee/artikkel/1460/iv-vananemist-aeglustava-toitumise-pohireeglid)
III Vananemist aeglustav meditsiin ja selle meetodid, lisaks 10 käsku (http://www.fitness.ee/artikkel/1454/iii-vananemist-aeglustav-meditsiin-ja-selle-meetodid-lisaks-10-kasku)
I Revitalisatsiooni teaduslikud alused (http://www.fitness.ee/artikkel/1449/revitalisatsioon-ehk-kuidas-elada-sajaaastaseks)