lämmastikoksiid: mõju ja kasutamine
lämmastikoksiid on väike molekul, aga selle mõju kehas on suur. Kui räägitakse trennieelsest „pumbast“, paremast verevoolust või arginiinist, jõuab jutt üsna kiiresti just selleni.
Leheküljelt thepumpingstation.com tõlkinud ning toimetanud gmaster. Allpool on teema uuesti lahti kirjutatud: mis see aine on, mida ta kehas teeb, kellele see üldse huvi pakub ja miks doseerimisega ei tasu uljaks minna.
lämmastikoksiid ja miks see üldse loeb?
1) Mis see on ja kust see tuleb? Lämmastikoksiid on gaas, mida keha toodab selleks, et rakud saaksid omavahel suhelda. Keemia mõttes on see lihtne molekul: üks lämmastiku aatom ja üks hapniku aatom. Kehas tekib see siis, kui L-arginiin muundatakse L-tsitruliiniks ensüümi kaudu, mida nimetatakse lämmastikoksiidi süntaasiks.
See kõlab kuivalt, aga mõte on lihtne. Kui veresooned lõõgastuvad ja laienevad, liigub veri paremini. Trenni ajal tähendab see, et töötavasse lihasesse jõuab rohkem verd. Sealt tuleb ka tuntud tunne, mida paljud kutsuvad pumbaks: lihas on täidlasem, soojem ja pingutuse ajal justkui paremini „elus“.
See ei tähenda, et iga lämmastikoksiidi toetav toode kasvatab lihaseid iseenesest. Ei kasvata. Lihas kasvab ikka koormuse, toidu, une ja järjepidevuse toel. Lämmastikoksiid võib olla üks osa süsteemist, kuid mitte süsteem ise.
Mida lämmastikoksiid kehas teeb?
2) Mida see teeb ja millised uuringud seda tõestavad? Algne tekst rõhutas, et lämmastikoksiidi kohta on palju uuritud ning selle roll ei piirdu ainult spordiga. Juba 1996 aastal kirjutati, et lämmastikoksiid osaleb vereringe, aju, kopsude, neerude, mao ja mitme muu süsteemi töös.
Mis siis tegelikult juhtub? Molekul aitab veresooni laiendada. See mõjutab vere liikumist, aga tal on roll ka immuunsüsteemis, närvirakkude suhtluses, õppimises, mälus, unes, valutundes ja põletikuga seotud protsessides. Sellest tulebki põhjus, miks teema on korraga huvitav nii arstidele kui ka treenijatele.
Spordis räägitakse lämmastikoksiidist peamiselt verevoolu kaudu. Kui lihas saab pingutuse ajal rohkem verd, jõuab sinna paremini hapnikku ja toitaineid. See võib muuta treeningu tunnet paremaks. Mõni tunneb rohkem energiat, mõni paremat keskendumist, mõni lihtsalt tugevamat pumpa.
Algne artikkel tõi näiteks ka sildenafiiltsitraadi (viagra), mida tuntakse erektsioonihäire ravimina. Selle seos teemaga on verevarustus: parem verevool võib aidata piirkondades, kus veresoonte lõõgastumine on oluline. Sama põhimõte teeb lämmastikoksiidi kulturistide jaoks huvitavaks, kuigi treeningu tulemus sõltub palju enamast kui ühest mehhanismist.
Lisaks mainiti, et lämmastikoksiid mõjutab gonadotropiini nimelise hormooni ning adrenaliini eritumist. Seda ei tasu võtta lubadusena, et iga lisand muudab hormoonid paremaks. Pigem näitab see, et aine osaleb mitmes kehafunktsioonis ja seepärast tuleb temasse suhtuda mõistlikult.
Kes vajab lämmastikoksiid tuge?
3) Kes vajab lämmastikoksiidi ning mis on selle puuduse sümptomid? Tegelikult vajavad kõik inimesed lämmastikoksiidi, sest see on seotud keha põhiliste füsioloogiliste protsessidega. Küsimus ei ole selles, kas keha seda üldse vajab, vaid selles, kas treenija peaks selle tootmist lisanditega toetama.
Kulturisti või jõusaalis käiva inimese jaoks on huvi praktiline. Kui verevarustus mõnes kehapiirkonnas paraneb, võib treening tunduda tõhusam. Lihas saab pingutuse ajal rohkem verd ning mõnel inimesel paraneb ka treeningutahe. Ausalt öeldes on see põhjus, miks paljud trennieelsed segud üldse populaarseks said.
Abi võivad leida ka erektsioonihäiretega mehed, kuid siin on oluline piir. Kui probleem on püsiv, ei ole õige seda lahendada ainult spordilisandi või internetist loetud nipiga. Sellisel juhul on mõistlik rääkida arstiga, eriti kui mängus on vererõhk, süda, ravimid või muud tervisemured.
Algne tekst nimetas vähese lämmastikoksiidiga seoses raskusi erektsiooni saamisel ja hoidmisel, füüsilist nõrkust ning tugevat väsimust. Need märgid võivad olla seotud ka paljude muude põhjustega: vähene uni, liiga vähe toitu, ülekoormus, stress või haigus. Seega ei tasu ühe sümptomi põhjal endale diagnoosi panna.
lämmastikoksiid, arginiin ja ohutu kasutamine
4) Kui palju peaks toodet võtma? Kas on ka kõrvalnähte? Originaaltekst soovitas ettevaatust, sest aminohappeid sisaldavaid tooteid on võimalik üle doseerida. Liiga suur hulk arginiini võib kaasa tuua kõhulahtisuse, nõrkuse ja halva enesetunde.
Täpseid doseerimishulki ei olnud algses tekstis välja toodud. Seal soovitati kasutada „doseeringukaardistamist“: alustada väiksema kogusega, jälgida enesetunnet ning vajadusel kogust muuta. See on mõistlik lähenemine ka täna. Keha annab üsna kiiresti märku, kui miski ei sobi.
Paljud lämmastikoksiidi tooted sisaldavad aminohapet arginiin-alpha-ketoglutaraat. Seetõttu tasub vaadata kogu päeva pilti. Kui arginiini tuleb juba mitmest tootest, võib kogus kogemata suureks minna. Rohkem ei tähenda siin automaatselt paremat trenni.
Tõlkijalt oli algses tekstis ka kõrvalnähtude märkus: internetist leitud kogemuste järgi on esinenud vähesel määral peavalusid, vererõhu tõusu, seedimisraskusi ning meeleolulangusi pärast toote pikaajalise kasutamise lõpetamist. Samuti ei olnud seda soovitatud maksa- ning neerupuudulikkuse ja maoga seotud probleemide korral.
Isiklik kogemus oli originaalis lühike: proovitud sai veidi no-xplode’i, see tegi ärksaks ning andis energiat ja tahtejõudu. Sellised kogemused on väärt lugemist, aga neid ei tasu võtta universaalse reeglina. Ühel inimesel töötab, teisel tekitab kõhus keeramist või peavalu.
KKK: lämmastikoksiid ja treening
Kas lämmastikoksiid kasvatab lihast?
Otseselt mitte. See võib toetada verevoolu ja treeningutunnet, kuid lihaskasv tuleb koormusest, piisavast toidust, taastumisest ja ajast.
Kas arginiin ja lämmastikoksiid on sama asi?
Ei ole. Arginiin on aminohape, mida keha saab kasutada lämmastikoksiidi tootmiseks. Üks on lähteaine, teine on kehas tekkiv molekul.
Millal peaks lämmastikoksiidi toodet vältima?
Ettevaatlik tasub olla maksa- ning neerupuudulikkuse, maoprobleemide, vererõhumurede ja ravimite kasutamise korral. Kahtluse korral räägi enne arstiga.
Autor: fitness.ee
Tule trenni! ArtGym
