D-vitamiin suvel kõlab paljudele nagu asi, mille võib rahulikult sügiseni sahtlisse jätta. Tegelikult sõltub kõik sellest, kui palju sa päriselt päikese käes oled, milline on su töö- ja treeningrütm ning kas kuulud riskirühma.
Miks D-vitamiin suvel üldse jutuks tuleb?
Eesti suvi on lühike ja heitlik. Mõni nädal on soe, siis tuleb vihm, siis oled jälle tööl või trennis siseruumis. Päevavalgust on palju, aga see ei tähenda automaatselt, et keha toodab piisavalt D-vitamiini.
Ausalt öeldes on see koht, kus paljud eksivad. Kui puhkus möödub rannas, matkates või aias toimetades, võib päikest tõesti rohkem saada.
Algne mõte selles loos oli lihtne: ka sportlane võib kuuluda riskirühma. Eriti siis, kui ala ja treeningud toimuvad siseruumis. Keha kasutab D-vitamiini mitmes protsessis ning treeniv inimene ei peaks ainult kaloreid, valku ja taastumist jälgima. Ka vitamiinide seis loeb.
Kuidas D-vitamiin kehas töötab?
D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada. See on oluline luudele, hammastele ja lihaste normaalsele tööle. Kui tase on madal, võib inimene tunda väsimust, jõuetust või üldist tuimust. Need märgid ei tõesta üksi puudust, aga neid ei tasu ka päris käega lüüa.
D-vitamiini saab kolmest kohast: päikesest, toidust ja vajadusel toidulisandist. Päike on kõige tuntum allikas, aga Eesti kliimas ei ole see alati kindel. Toidust saab D3-vitamiini näiteks rasvasest kalast, munakollasest, maksast ja kalamaksaõlist. Taimset päritolu D2-vitamiin on samuti olemas, kuid seda peetakse tavaliselt kehale kehvemini kasutatavaks.
Toiduga saab panustada, aga ainult menüü peale lootmine on keeruline. Algne artikkel tõi näiteks, et väikese päevase koguse saamiseks peaks sööma väga suuri koguseid mune, juustu, maksa või piima. Mõte on õige: tavapärane menüü ei pruugi vajadust katta, eriti kui kala satub taldrikule harva.
D-vitamiin suvel: kes peaks eriti jälgima?
Riskirühma kuuluvad inimesed, kes liiguvad vähe õues. See puudutab eakaid, kontoritöötajaid, vahetustega töötajaid ja kõiki, kelle päev möödub peamiselt siseruumides. Ka sisealade sportlased peaksid sellele mõtlema. Kui treenid suvelgi saalis, ei tee päike sinu eest tööd ära.
Suurem tähelepanu on vajalik ka rasedatel, imikutel ja väikelastel, kiire kasvuga noortel ning inimestel, kellel on varasemalt D-vitamiini puudus leitud. Sellisel juhul ei tasu annust oma tunde järgi paika panna. Perearst või vereanalüüs annab palju kindlama pildi.
Lihtne tõde: kui sa ei tea oma taset, siis sa tegelikult oletad. Väsimus võib tulla unepuudusest, liiga suurest treeningmahust, stressist või rauapuudusest. D-vitamiin võib olla üks tükk sellest puslest, aga mitte ainus vastus kõigele.
Mida suvel D-vitamiiniga praktiliselt teha?
Alusta oma päevast. Kui oled õues iga päev, nahk saab mõõdukalt päikest ja sööd regulaarselt kala, võib olukord olla parem. Kui liigud peamiselt kodu, auto, töö ja jõusaali vahel, on pilt teine. Päevavalgus läbi akna ei ole sama, mis päike nahal.
Suvel ei pea automaatselt kõike juurde võtma ega ka automaatselt lõpetama. Mõistlik on vaadata oma harjumusi ja vajadusel teha vereanalüüs. Täiskasvanutele on sageli räägitud päevastest kogustest 10 mcg ehk 400 RÜ ning riskirühmadel 20 mcg ehk 800 RÜ või rohkem, kuid personaalne vajadus võib erineda.
Kui valid toidulisandi, vaata pakendilt kogust, vormi ja kasutusjuhist. D-vitamiin on rasvlahustuv, seega võetakse seda tihti koos toiduga. Kui kasutad ravimeid, oled rase või annused lähevad suureks, räägi enne arstiga.
Regina Krukovskaja algset Instagrami postitust saad vaadata siit: Regina Krukovskaja Insats SIIN.
KKK: D-vitamiin suvel
Kas päikeseline puhkus katab kogu suve vajaduse?
Mitte alati. Pärast päikeselist perioodi võib tase mõnda aega parem olla, kuid see ei pruugi kesta kogu suve ega sügiseni. Oluline on, mis toimub sinu tavalises nädalas.
Kas väsimus tähendab kindlasti D-vitamiini puudust?
Ei tähenda. Väsimusel on palju põhjuseid. Kui see kestab, tasub vaadata und, koormust, toitumist ja vajadusel teha vereanalüüs.
Kas sportlane vajab suvel D-vitamiini rohkem?
Mõnel juhul jah, eriti kui treeningud toimuvad siseruumis ja õues liikumist on vähe. Kindla vastuse annab siiski tase veres, mitte ainult treeningplaan.
Autor: Regina Krukovskaja
Tule trenni! ArtGym
