Liisa Otsus: fitness, töö ja eesmärgid

Liisa Otsus oli 23, kui rääkis Fitness.ee-le oma teest jõusaali, lavale ja Euroopa meistritiitlini. See lugu koondab tema vastused selgemasse vormi: kust tuli fitness, mis roll on perel ja treeneritel ning miks eesmärkideta kaugele ei jõua.

Liisa Otsus ja tee fitnessini

Liisa Otsus ei alustanud jõusaalis mõttega, et ühel päeval tuleb võistluslava. Laiemalt võttes tegeles ta lihaskonna arendamisega jõusaalis, kitsamalt oli tema võistlusala fitness -163cm kategoorias. Jõusaalis käimine algas kuskil 2005-2006, tõsisem treening 2006-2007 ning esimene võistlus tuli 2007. a sügisel.

Enne seda oli ta proovinud iluvõimlemist, kergejõustikku ja aastake flamenkotantsu. Kui tantsimine lõppes, tekkis lihtne vajadus: midagi füüsilist oli vaja teha. Ema treenis sel ajal Reval Sport spordiklubis ning Liisa läks temaga kaasa, ausalt öeldes üsna tugevate eelarvamustega selle kohta, kas naised ja lihased üldse kokku sobivad.

Alguses treenis ta isa kombineeritud jõusaalikava järgi. See sisaldas minimaalselt harjutusi peamistele lihastele, välja arvatud jalalihased, mida ta esialgu treenida ei tahtnud. Jalad pidid ju ikkagi peenikesed olema. Aja jooksul hakkas keha muutuma ja mõte muutus samuti: lihased ei riku keha, vaid võivad teha selle hoopis ilusamaks.

Võistlemiseni jõudmisel oli suur roll perekond Kiivikatel. Ott vihjas ja veenis tasapisi, hiljem aitas Natalia juba väga konkreetselt esimeste võistlusteni jõuda.

Kuidas Liisa Otsus treenis ja valmistus?

Liisal oli kaks treenerit. Jõusaalitreeningute ja võistlusvormi poole eest seisis isa Indrek Otsus. Vabakava, lavalise oleku, kostüümide ja bikiinide juures oli tähtis Natalia Nazarenko-Kiivikase abi. See jaotus ütleb päris palju: fitness ei ole ainult jõusaal või ainult välimus. Lava jaoks peab kokku saama vorm, liikumine, esitus ja kindlus.

Suurim sportlik hetk oli tema sõnul iga kord seotud ootuste ületamisega. Esimene tugev märk tuli kohe esimesel välisvõistlusel: 2007. a juunioride MM-il 3. koht. See tõstis lati kõrgemale. Kõige kõrgemalt hindas ta aga värsket Euroopa meistritiitlit täiskasvanute seas.

Mis siis võistlusvormi tegemisel tegelikult loeb? Liisa sõnul ei tule see ilma pingutuseta. Samas teeb ettevalmistuse lihtsamaks see, kui võistlusvälisel ajal kehakaal kontrolli alt ära ei lähe. See ei tähenda aastaringset dieeti. Pigem tähendab see kainet rütmi, kus vormi tegemine ei alga nullist.

Toidulisanditega oli ta tagasihoidlik. Kreatiin oli ainuke, mis aeg-ajalt menüüs oli. Igapäevane toitumine meenutas pigem keskmise inimese toitumisharjumusi, kuid ta lähtus põhitõdedest ja koostas menüü ise. Dieedi ajal kärpis ta kalorinumbrit proportsionaalselt, mitte ei keeranud kogu toitumist pea peale. Toiduvalik jäi mitmekülgseks.

Eesmärgid, motivatsioon ja puhkus

Lihtne tõde: ilma eesmärkideta kaugele ei jõua. Liisa ütles otse, et tema eesmärgid on seatud sinna, kuhu ta tahab jõuda ehk selle ala tippu. Samas ei näinud ta fitnessi tööna. See oli tähtis hobi, millele ta pühendus oma eesmärkide nimel, kuid töö tähendas tema jaoks midagi muud.

Ta ei tahtnud, et kogu elu keerleks ainult jõusaali ümber. Päev läbi jõusaalis veetmine võib muuta isegi hea hobi tüütavaks. Tasakaal oli tema jaoks päriselt oluline, mitte ilus lause intervjuu lõpus.

Motivatsiooni leidis ta peamiselt iseendast. Vähem motiveeritud päevi tuleb ette, aga need lähevad üle. Tegevusetus tekitas juba paari päevaga halva enesetunde ja siis tuli tahtmine jälle tagasi. Energiat andsid ka teised sportlikud inimesed, suuremad spordivõistlused televisioonis, näiteks olümpiamängud, MM-d ja EM-d, ning muidugi kallis perekond.

Puhkamine käis tal kõige paremini looduses. See rahustas ja viis liigsed mõtted peast. Ta ei pidanud lõõgastumiseks enda ümber suurt seltskonda vajama. Pigem piisas kõige olulisematest inimestest. Sama loogika kehtis ka treeningu ja dieedi ajal: paus ja vaheldus ei ole nõrkus, vaid osa kestmisest.

Mida Liisa Otsus algajale sportlasele ütleks?

Noorele algajale sportlasele oli tema soovitus väga selge: kannatlikkust, kõik ei juhtu üleöö. Samuti soovitas ta pöörduda oma ala spetsialisti ehk treeneri poole. Nullist alustades on väga raske kõike ise õigesti hinnata, eriti kui ei tea veel, mis on sinu kehale sobiv koormus ja mis lihtsalt väsitab.

Eestis ei tundnud ta end selle ala liidrina, kuigi tulemused olid tugevad. Ta märkis, et Eestis poleks liidriks olemine ka eriti raskesti talutav, sest meedia tähelepanu ei ole väljakannatamatu ega sega elamist. Ala tuleviku suhtes oli ta pigem optimistlik: fitness muutub Eestis üha populaarsemaks ja järelkasvu on kindlasti.

Kooliajast jäi talle kehaline kasvatus 12 aastat lemmiktunniks. Kõige paremini sobisid pikema maa jooksud, sprindis polnud tema sõnul eriti midagi välja käia. Ta käis palju võistlustel, nii pallimängus kui ka kergejõustikus, ning näitas sageli ette akrobaatilisi harjutusi. Mälestused olid ainult positiivsed.

Ideaalse vormi kohta ei tahtnud ta nimetada üht inimest. Pigem on olemas inimesed, kes on eeskujuks ja innustajaks. Fitnessis imetles ta Oksana Grishinat, eriti vabakava sooritamise meisterlikkust. Kui aga küsida, millise kehapiirkonnaga ta ise kõige enam rahul on, siis vastus oli lühike: lemmikut pole, järelikult on kõikidega rahul.

Fotosessioonist rääkides tunnistas ta, et üldiselt väldib pildistamist. Poseerimine ei ole talle loomulik. Samas on pärast pilte tore vaadata. Kaspari juhendamine tegi kogemuse meeldivaks ja kellegagi koos oli pildistada kergem.

Vaata ka värsket galeriid Liisast!

KKK

Mis alal Liisa Otsus võistles?

Ta võistles fitness -163cm kategoorias ning tegeles laiemalt lihaskonna arendamisega jõusaalis.

Kes olid Liisa Otsuse treenerid?

Jõusaalitreeningute ja vormi osas juhendas teda Indrek Otsus. Vabakava ja lavalise välimuse juures aitas Natalia Nazarenko-Kiivikas.

Mida ta soovitas algajale sportlasele?

Kannatlikkust ja treeneri abi. Tema sõnul ei juhtu kõik üleöö ning nullist alustades on spetsialisti tugi väga tähtis.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.