Treening

Jõutreeningud vastupidavus- sportlastele...I osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod: www.kristelots.com  |  1 kommentaar

Järgnev pikk arutelu on sündinud sellest, et minu poole pöörduvad aeg – ajalt ka vastupidavusalade esindajad, mõistagi sooviga, et neile jõusaali kava teeksin. On nii rattureid, suusatajaid ja jooksjaid. Kui ma ausalt ütlen, siis see, mida vastupidavuse inimene jõusaalis teeb või mis kõige tähtsam...tegema peaks...on minu jaoks suhteliselt müstika valdkonda kuuluv küsimus, päris ausalt. Siiani olen asjale lähenenud nii, et olen hinnanud ala liigutuslikku olemust, võtnud selle aluseks ja teinud korraliku 2 – 3 korda nädalas fullbody jaotuse, kandes muidugi mõnevõrra suuremat rõhku töös (põhitreeningutel või võistlustel) olevatele liigutuslikele ahelatele või lihastele. Kõige suurem mõistatus on minu jaoks korduste arv millega vastupidavussportlane jõusaalis tegelikult ikka treenima peaks? Siiani olen korduste määramisel tegutsenud ausalt – öeldes klišeede alusel...a la „vastupidavusala mehed jõusaalis, need teevad 25 – 50 korda seerias jne“, reeglina nii on ja teevad ju ka, kas pole? Kõige veidram on tegelikult see, et ega need vastupidavusala inimesed ei tea tavaliselt ise ka mida nad jõusaalis teevad, mida nad seal tegema peaks või miks nad nii teevad nagu nad teevad. Või teavad?
Rääkides kavade koostamisest üldiselt, siis hoopis teine lugu on, kui minu kui jõusaali treeneri juurde tullakse ja öeldakse, et vaja oleks plahvatust, oleks vaja parandada hüppevõimet, saada jõuvastupidavust või hoopis lisaks natukene kehakaalu lihaste arvelt. Sellisel juhul saan kava koostamisel toetuda konkreetse jõuliigi arendamisele suunatud metoodikale. Vastupidavussportlaste puhul jääb kogu asi kuidagi ikkagi ähmaseks ja arusaamatuks.
Aga läheme tagasi selle korduste arvu juurde, mida vastupidavusala harrastajad jõusaalis teevad. Õigupoolest see korduste arv seerias ongi minu kirjutise peateema. Tean hästi, et vastupidavusala esindajad on läbi aegade jõusaalis treeninuud 20 – 50 kordusega, no see võib veidi varieeruda, ent laias laastus on see nii. Palju räägitakse lihasvastupidavuse arendamisest, mille arendamisel kasutatakse pikki seeriaid, 20/30 korda kuni isegi paarsada kordust. Viide definitsioonile ka internetist:

Lihasvastupidavus (ÜKE) - lihasvastupidavustreeningud arendavad jõudu ja ainevahetusprotsesse. Lihaste arendamiseks tehakse jõuharjutusi kerge raskusega, rahuliku tempoga ja pikkade seeriatega. Eesmärgiks on suur korduste arv. Kuna higistamine kuulub harjutamise juurde siis parandab ka ainevahetusprotsesse.

http://www.jooksusober.ee/wiki/index.php?title=Treeningu_%C3%B5hialused#Lihasvastupidavus_.28.C3.9CKE.29

Siit alates lähebki asi huvitavaks. Lihasvastupidavus on üks vähestest terminitest, mis mulle juba ülikooli päevilt on veidi arusaamatuks jäänud. Mis asi see täpselt ikkagi on, mis toimub lihastes, kes peaks seda tegema jne? Ma saan ülihästi aru, mis hakkab lihastes juhutma ulatusliku vastupidavustreeningu korral, jõutreeningu korral, mida tähendab lihasesiseste koordinatsioonimehanismide täiustumine, mis peab lihases juhtuma, et see hüpertrofeeruks jne. Mis asi on aga LIHASVASTUPIDAVUS, mis muutub lihases? Selge see, et kui me midagi liigutame/tõstame, siis lihase ainevahetus saab ikka mõjustatud. Ent, mida sellist annab see jõutreeningust ja 30 korduselistest seeriatest tulenev nn. lihasvastupidavus, kas see on midagi sellist, mida vastupidavustreening ise ei anna? Ausalt, minu jaoks on täiesti arusamaatu, kui ma kuulen, kuidas vastupidavusalade esindajad räägivad, et nad tulevad jõusaali lihasvastupidavust arendama. Milleks? Kas valitud kestusala (vastupidavusliku iseloomuga kestev tegevus) mitte juba ei täida seda ülesannet? Miks tulla jõusaali vastupidavust arendama? Miks tulla raskuste saali arendama seda, mida tegelikult oma põhitreeningutega arendatakse küll ja veel? Ma ei saa sellest aru. Viimasel ajal sellest mõtiskledes olen jõudnud järjest enam mõtteni, et traditsiooniline kestvusalade esindajate lähenemine jõutreeningutele on kuidagi argumenteerimata. Jõusaalis peab ka vastupidavusalade esindaja käima, see on selge. Kui muud argumenti ei leia, siis olgu põhjuseks kasvõi see, et tasakaalustada põhitreeningul koormust mittekandvate lihaste tasakaal suurt koormust kandvate lihastega võrreldes. Ent miks ikkagi peaks jooksja (ka rattur või suusataja) tegema jõusaalis pikka seeriat?


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

4 parimat treeningjaotust naistele (III osa) push-pull-legs

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime eraldi ülakeha ja alakeha treenimisest. Kui soovid teada, kas naistele sobib selline treeningjaotus, siis artikli…


4 parimat treeningjaotust naistele (II osa)

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime "bro-split" tüüpi kavast ehk treeningjaotusest, kus erinevaid lihasgruppe treenitakse erinevatel päevadel. Kui…


4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…