Marek Morozov lükkab ümber leivinud toitumismüüte

Sparta personaaltreener Marek Morozov lükkab ümber levinud müüte toitumisest. Kas tõesti kartul teeb paksuks?

Toitumine  |  12.01.12  |  tekst: Sparta Spordiklubi toimetaja, Marek Morozov  |  fotod:  |  1 kommentaar

Küsitleb Sparta Spordiklubi toimetaja
Vastab Marek Morozov

Müüt: Kartul teeb paksuks.

Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Kartul sisaldab peamiselt süsivesikuid. Võrdluseks võib tuua teravilja(riis, kaer, tatar, makaron) mille 100 grammi kuivaine süsivesiku sisaldus võrdub umbes 300 grammi kartuliga.

Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega.

Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, millal viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Müüt: Munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.

Tegelikkus: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli(head), kuid vere kolesteroolitaset tõstab pigem suur küllastunud(halb - toa temperatuuril tahkes olekus) rasvade sisaldus toidus. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine ning munavalk on väga kõrge toiteväärtusega.

Müüt: Sealiha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.

Tegelikkus: Rasvane sealiha, mis sisaldab palju küllastunud rasva(valge pekk) ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Küll aga punane sealiha(filee) on väga hea raua- ja valguallikas.

Müüt: Ma pole paks, ma olen lihtsalt suure kondiga.

Tegelikkus: On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab "kontide" süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

Müüt: Söömine pärast kella 6-7 õhtul teeb paksuks.

Tegelikkus: Võib süüa ka kell 10 õhtul, kuid peab teadma mida ja mis koguses. Kaal kasvab ikkagi siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise.

Müüt: Mõned toiduained, nagu greip, roheline tee, pipar „põletavad“ rasva.

Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toiduaineid, mis põletaksid rasva. Mõned toiduained, näiteks kofeiin kiirendab küll ainevahetust, kuid selle mõju on lühiajaline.

Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist(tahket), mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.

Müüt: Ainult hamburger on „rämpstoit“.

Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües „rämpstoiduks“. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel „rämpstoit“. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook.

Müüt: Saunas higistades saab liigsest rasvast lahti.

Tegelikkus: Kahjuks ei saa. Saunas kaotame küll rohkesti vedelikku, mille aga hiljem tagasi joome.

Järgmisele leheküljele »