Varia

Võistlusteks valmistuv kulturist…

Varia  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Mis puudutab rasvapõletust, siis võistlusteks valmistuvad kulturistid on mõnes mõttes täiesti omaette kategooria.

Püüdlused kasvatatud lihasmass rasva samaaegselt põletades säilitada muudavad dieedi pidamise ja treeningute organiseerimise suhteliselt keerukaks. Järgnevalt toon välja neli reeglit, mis kehtivad ennekõike just naturaalsetele võistlusteks valmistuvatele kulturistidele.

Neli reeglit naturaalsetele kulturistidele…

Keemiliselt assisteeritud võistlevad kulturistid on oma lähenemistega treeningutele ja toitumisele teinud naturaalidest ametivendadele mõnes mõttes karuteene. Kuna abiained parandavad taastumist, suurendavad energiataset ja aitavad hoida lihast ei ole treeningu ülesehitus ning dieedi eripäradele/pisiasjadele tähelepanu pööramine profikulturistidel sedavõrd kriitilise tähtsusega. Valmistudes ilma keemiliselt toetavate abiaineteta riskivad naturaalsed võistlusteks valmistujad vägagi kasvatatud lihasmassi kaotamisega. Selleks, et lihast piiratud kaloraažiga dieediperioodil maksimaalselt alles hoida, tuleks silmas pidada mõningaid äärmiselt olulise tähtsusega reegleid.

Reegel nr. 1: ärge laske ennast peale võistlusi massiperioodil liialt rasvaseks…

Mida kauem te peate dieedil olema, seda suurem on risk lihaseid kaotada. Üldine reegel on, et meeskulturistid ei tohiks võistlustevahelisel perioodil oma rasvaprotsenti lasta suuremaks kui 10 – 12%, naistel on see tase 13 – 15%. Rasvaprotsendi hoidmine nimetatud piirides tagab kaks asja. Esiteks, te ei pea oma dieediperioodi ülemõistuse pikaks venitama. Pikk dieediperiood tähendab lisaks lihasmassi kaotamise riskile ka seda, et pärast võistlusi kukutakse ohjeldamatult ja metsikutes kogustes sööma. Mida vähem aega te dieedil olete, seda vähem „segasemaks“ te oma söömisega pärast võistlusi lähete. Lisaks, kui te hakkate valmistuma suhteliselt mõistlikult tasemelt ei tule teil ka kaloreid palju piirama hakata ja/või palju aeroobset lisada, mis on omakorda kahjulik lihasmassile.

Selleks, et keha oleks kontrolli all, peaks regulaarselt võistlev ja perioodiliselt valmistuv kulturist aeg – ajalt oma rasvaprotsenti mõõtma. Tagasisidet annavad ka peegelpilt ja kehakaal, kuid peegelpildiga võib juhtuda see, et sealt nähakse seda, mida näha tahetakse. Väga paljud kipuvad oma rasvaprotsenti alahindama, arvatakse, et ollakse „kuivemad“, kui tegelikult ollakse. Ka tavalise kaliibermeetodiga saate suhteliselt hea ülevaate oma olukorrast. Nahavoldi paksus 3 – 4 mm viitab suhteliselt maksimaalsele kuivusele. Kui nahavoldi paksus hakkab lähenema 20 mm – le võib valmistumine juba päris pikale venida ja tekib probleeme mõistliku ajaga vormi saamisega.

Reegel nr. 2: ärge muutke võistlusteks valmistumise perioodil radikaalselt oma lähenemist treeningutele…

Teine suur viga, mida kulturistid võistluseelsel perioodil tavatsevad teha on kergemate raskustele ja pikematele seeriatele üleminek. Järjekordne idee keemiliselt assisteeritud kulturistidelt, läbi mille üritatakse siis justkui separatsiooni tõsta ja reljeefi parandada. Kui treenida ainete abiga, siis tõepoolest, raskuste langetamine ja seeriate pikendamine ei põhjusta lihasmassi kadu, pigem ongi efektiks suurem kalorikulu ja seeläbi ka rasvade põlemine. Naturaalsele võistlusteks valmistuvale kulturistile selline lähenemine lihtsalt ei kehti ega toimi. Naturaali jaoks ei ole selliselt toimimine optimaalseim variant dieedi ajal lihasmassi alleshoidmiseks.

Raskustega treeningut (jõutreeningut) ei tohiks hakata kujundama aeroobseks treeninguks ega vastupidi. Kui läbi suuremate raskuste ja korralikult progresseerudes on kasvatatud korralik lihasmass, siis tuleks üritada saavutatud raskusi trennides ka säilitada. Rasvad paneb põlema kaloridefitsiit iseenesest ja lisatav aeroobne treening. Triibud, sooned, vöödid ja „sisselõiked“ võistluspäeval, need need sõltuvad väga suures osas geneetikast, rasvasprotsendist ja nahaalusest vedelikust.

Selge see, et on naiivne loota, et dieedi ajal jäävad treeningraskused tavapärasega täiesti samale tasemele. Ent, treeningraskuseid peaks hoidma viimase võimaluseni, nii kaua, kuni see mõistuse piires ja tervist silmas pidades reaalne on. Treeningraskused võiks enam – vähem säilida kuni 2 nädalat enne võistlusteni. Märgatav langus raskustes või korduste arvu langemine teatud raskusega seeriatel on otsene viide lihasmassi kaole. Kindlasti on ülioluline ka dieedi ajal teatud taseme säilimist või isegi minimaalset progressi taotleda. Tähtis on raskuste edasimineku kohta päevikut pidada.

Kui võistlusperiood on päris lõpufaasis, on paljud sunnitud siiski raskusi vähendama, kuna lõpuks jääb energiatase siiski sedavõrd madalaks, et päris massiperioodi taset ei ole võimalik hoida. Samuti, rasvaprotsendi vähenemisega seonduvalt väheneb liigeste „õlitatus“, mis suurte raskustega koos tähendab suurt vigastuste riski. Aga jah, raskustes ei tohiks enne järele anda, kui selleks on tõesti reaalne vajadus või loogiline põhjendus. Vastasel korral ei õnnestu säilitada ka lihasmassi.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Atarashii Naginata - uus spordiala?

Varia | 

Atarashii Naginata - kas uus spordiala? Eestis on spordialaga tegeletud kõigest paar aastat, kuid spordiala ise on juba mitme sajandi…


Kas valida nutikell või nutivõru?

Varia | 

Nutivõru on kiiduväärt trennikaaslane! Nutivõrud on lihtsamad nii oma välimuselt kui kasutamisvõimalustelt. Erinevalt puutetundliku…