Valu ja funktsioon: füsioterapeudi vaade kehale

Valu ja funktsiooni käivad alati käsikäes — üks häirib teist ja vastupidi. Selles kirjatükis jagan füsioterapeudina mõtteid, miks röntgenipilt ei räägi alati tõtt ning miks ühe õla valu juur võib peituda hoopis roietes või vaagnas.

Miks valu ja funktsioon käivad käsikäes

Valu on uuringute teemana olnud aastakümneid laual. Räägitakse keretüve stabiilsusest, psühhosotsiaalsest mõjust, tehakse tohutult uuringuid — absoluutset tõde pole leitud.

Arstid näevad valu kui põletikku, mida ravitakse ravimitega. Füsioterapeudid näevad nõrkust või liikumismustreid. Manuaalterapeudid ja kiropraktikud räägivad hüper- ja hüpomobiilsusest. Kõrvale jätta ei saa ka psüühilist poolt — valu mõjutab meelt ja meel mõjutab valu. Tavainimesele võib pilt sellest kõigest jääda päris hägune.

Lisaks on suuri erinevusi spetsialistide endi vahel. Eestis töötavad väga erineva taustaga füsioterapeudid — eakate toolivõimlemisest manuaalsete manipulatsioonideni. Üks halb kogemus ei tähenda, et füsioteraapia ei toimi. See tähendab, et õige inimene oli leidmata.

Kuidas keha kompenseerib — õlaliigese näide valu ja funktsiooni vaates

Sageli kuuleb juttu, et selg on robustne struktuur ja kannatab palju koormust. Tõsi — röntgen, CT või MRT ei ütle üksi, kas inimesel on seljavalu või mitte. Aga seda robustset struktuuri ümbritsevad väga tundlikud andurid: ligamendid, närvid, sidekude, liigeskapsel. Kõik nad räägivad kesknärvisüsteemiga.

Kui üks piirkond kompenseerib teist, satub mõni liiges suuremasse koormusse, kui ümbritsevad lihased stabiliseerida suudavad. Sealt sünnib düsfunktsioon. Näiteks õlaliigese flektsiooni puudujääki hakkab kompenseerima õla elevatsioon ehk tõstmine.

Õlaliiges ise on hõljuv liiges — kinnitub abaluule, mis libiseb roiete kohal ja liigestub ees rangluuga. Kui vundament on ebakindel, tulevad majja mõrad. Abaluu toetub roietele, roided lülisambale, lülisammas omakorda lihastele ja lõpuks vaagnale. Iga lüli vajab kontrolli.

Õla stabiilsuses ei mängi rolli ainult kurikuulus rotaatormansett. Õlavarre kolmpealihas ja lailihas töötavad samuti kaasa. Kui õlg läheb liiga palju välisrotatsiooni, lülitub lailihas. Kui liiga palju sirutusse, astub mängu õlavarre kakspealihas. Liigutuse ajal toimub luu ümber pidev lihaste koordineerimine — ka selliste lihaste, mille peale tavaliselt ei mõelda.

Isiklik kogemus: kui valu ja funktsioon lähevad sõlme

Umbes 7 aastat tagasi pidin lõpetama eelneva kontoritöö tugevate seljavalude tõttu. Röntgenoloogiliste uuringute järgi neid valusid ”ei tohtinud olla”. Läbisin sama kadalipu nagu paljud teised, kuni lõpetasin lõpuks ise füsioterapeudina.

Tagajärjeks olid pidevad kaelavalud ja hingamisraskused. Valu rinna keskosas blokeeris kõrvalolevad roided, mis omakorda mõjutasid diafragmat. Keha blokeeris ühe kõhu- ja seljalihaste poole, et liikumist piirata. Selline kaskaad pole sage, aga päris harv ka mitte. Asi leevenes õpingute jooksul ning lõi hiljem teisiti välja intensiivse jõutreeningu ajal — sain kummalise õlavigastuse, mida füsioterapeudina oli omakorda väga huvitav lahti harutada.

Praktilised järeldused valu ja funktsiooniga tegelemiseks

Ülekoormatud lihased hakkavad pikapeale abi paluma kaugematest lihastest — kaelast, selgroosirgestajatest, ka puusast. Seetõttu tuleb valu vaadata laia pilguga ja algpõhjust pole alati lihtne leida. See ei tähenda, et tegelemine oleks mõttetu. Vastupidi: probleemne liiges või lihas võib anda närvisüsteemile käsu vähendada maksimaaljõudu ka liigutustel, mis tunduvad esmapilgul valuga seotuna.

Lihtne tõde: hoolda oma vanu vigastusi. Rulli. Käi spaas. Külasta massööri ja füsioterapeudi enne, kui valu sind otsib.

KKK — valu ja funktsiooni kohta

Kui röntgen on puhas, kas valu on siis ”peas”?

Valuaisting tekib alati ajus, aga see ei tähenda, et põhjus oleks väljamõeldud. Sageli on probleem liikumismehaanikas, mida pildiuuring ei näita.

Kas valuvaigistid lahendavad asja?

Ravimid võivad leevendada sümptomit, aga kui taga on düsfunktsionaalne liikumismuster, tuleb valu tagasi niipea, kui ravim lakkab toimimast.

Kuidas leida hea füsioterapeut?

Üks halb kogemus ei tähenda, et eriala ei tööta. Spetsialistide tase varieerub palju — küsi soovitusi, vaata kogemust ja leia inimene, kes vaatab keha tervikuna.

Www.teiping.ee
georg@teiping.ee

Autor: Georg Laasik

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.