Füsioterapeut soovitab: miks proovida joogat
Füsioterapeut puutub iga päev kokku jäikade selgade, valusate kaelte ja liigeste hädadega — ja sageli on parim ravim hoopis liikumine, mitte ravim. Mina olen jõudnud punkti, kus soovitan klientidele üha tihemini joogat. Mitte sellepärast, et see oleks moes, vaid sellepärast, et see töötab.
Tegin omal ajal lõputöö jooga mõjust valudele. Tulemused olid kõnekad: paljudel juhtudel aitas jooga seal, kus üksnes ühe lihase venitus jäi nõrgaks. Eestis on teema endiselt suhteliselt uus, aga viimase kümnendiga on huvi selgelt kasvanud — ja õigustatult.
Miks füsioterapeut joogat soovitab
Käeline töö on hea, aga sellel on piirid. Mõni sügav kude lihtsalt ei allu väljastpoolt töötlemisele. Liigesliikuvuse äärealadeni on vaja jõuda liikumisega — ja just seda jooga teeb hästi.
Lihtne näide: rinnalülide jäikus võib tekitada kaelavalu. Kui tegeleda ainult kaelaga, ei tule tulemust. Tuleb avada ka rinnaosa. Joogas on selliseid liigutusi terve rida, ja need teevad mitut asja korraga.
Lõputööd kirjutades vaatasin jooga asendeid ka fastsiate vaatest. Üllatus-üllatus — kattuvused olid suuremad kui ootasin. Sügavate sidekudede töötlemine on aja- ja rahakulukas. Jooga venitab korraga pikki ahelaid: kogu tagumist lingu, eesmist lingu, spiraallinge. Just seal peitub jooga jõud.
Mida füsioterapeut joogas hindab
Olen ise seljavigastuse taustaga ja üritan pidevalt edasi õppida. Veedan tunde liikudes, mobiliseerides, venitades. Tihti juhtub nii: arvan, et avastasin midagi uut — ja tabab äratundmine, et teen üsna tavalist jooga poosi. See pole juhus.
Tavaline venitus liigutab reeglina ühte lihast. Jooga asend nõuab korraga koordinatsiooni, tasakaalu ja hingamise jälgimist. Just see kombinatsioon teeb selle teraapiliselt väärtuslikuks. Üks kolleeg ütles tabavalt, et füsioteraapia on tegelikult aju treenimine — sageli piisab valust vabanemiseks just koordinatsiooni paranemisest.
Skeptikud heidavad joogale ette müstifikatsiooni. Aus vastus: jooga vorme on palju, neist mõni on lausa akrobaatika piiril. Igaüks leiab endale piisavalt füüsilise. Ja kui hingamisele keskendumist peetakse müstikaks, siis ehk ongi vaja natuke seda „müstikat“, et oma keha kuulama õppida.
Praktilised soovitused enne alustamist
Kas joogas saab vigastada? Saab. Olen ise hamstringi ja rotaatormanseti üle venitanud. Mingi periood näen rohkem joogaga seotud kaebusi — ühisjoon on tavaliselt vähekogenud juhendaja. Seetõttu mõned reeglid, mida ise klientidele kordan:
- Vali kogenud, koolitatud juhendaja. Eelistatavalt selline, kes ise asendi ette teha suudab.
- Ära õpi joogat raamatust ega ainult videote pealt — alguses on tagasiside hädavajalik.
- Konkreetse vigastuse korral konsulteeri enne füsioterapeudi või arstiga, mis liigutusi peaks vältima.
- Kuula keha. Tugev valu on signaal lõpetada, mitte „läbi suruda“.
Mõnikord piisab juba paarist hästi valitud asendist, et valu märgatavalt taandada või funktsiooni parandada. Raskem osa on neid asendeid ise üles leida — sealt tuleb juhendaja roll.
KKK
Kas jooga sobib jõusaalitreeningu kõrvale?
Jah, ja sageli täiendab seda hästi. Liikuvus ja koordinatsioon paranevad, mis omakorda toetab jõutõste tehnikat ja vähendab vigastusriski.
Kui tihti tasub joogat teha?
Algajale piisab 1–2 korrast nädalas. Kui eesmärk on liikuvust kiiresti parandada, võib lühemaid 15–20-minutilisi seansse teha ka iga päev — kodus, juhendaja antud kava järgi.
Mida teha, kui mõni asend tekitab valu?
Lõpeta kohe. Räägi juhendajaga, kohanda asendit või jäta vahele. Püsiva valu korral pöördu füsioterapeudi poole — võib olla, et selle konkreetse liigutuse vältimine ongi õige otsus.
Autor: Georg Laasik
