25. september 2015

Füsioterapeut Georg Laasik mõtiskleb: jooga

Otsustasin jooga teema käsile võtta, kuna olen korduvalt osalenud jooga teemalistel diskussioonidel, ka siinsamas foorumis. Jooga on mind väga pikka aega huvitanud, isegi nii palju, et tegin sel teemal oma lõputöö. Seda tehes leidsin, et Eestis pole sel teemal varem väga midagi uuritud, ja jooga on eestlase jaoks pigem ikkagi uus fenomen, aga on tore näha selle populaarsuse tõusu. Loomulikult on üksikuid inimesi ja klubisid, kes on seda pikemat aega harrastanud.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et lõputööst selgus, et joogast on valude puhul kasu, kuid alles hiljuti olen seda tihemini soovitama hakanud, vaatamata sellele, et mu enda käelised oskused on paranenud. Miks nii, võib küsida? Tegelen väga palju lihaste, liigeste töötlemisega ja ausalt öeldes on kohti, kuhu lihtsalt ei saa ligi või mida ei saa piisavalt hästi väljastpoolt töödelda. Mõni probleem vajab just liikumist liigesliikuvuse piirile, et saavutada progressi mingis teises liigeses. Näitena võib välja tuua, et rinnaosa lüli liikumise häire võib tekitada kaelaprobleemi, ja sellisel puhul ei pruugi abi olla ainult kaelaga tegelemisest, vaid peab tegelema nii kaela- kui rinnaosa probleemiga.

Lõputöös vaatlesin ka jooga asendeid hetkel ülipopulaarsest fastsia-vaatevinklist, ja üllatus-üllatus, need kattusid väga täpselt. Sügavaid fastsiaid on väga raske töödelda ja see võib ka üsna aja (raha) kulukas olla, seega võib sellistel juhtudel olla joogast abi. Jooga venitused on eriti efektiivsed just seetõttu, et tihti venitatakse korraga väga suurt osa kehast, fastsiate seisukohast siis näiteks kas väga suurt osa eesmisest lingust, kogu tagumist lingu, spiraallinge jne. Justkui oleks keegi selle süsteemi loomisel väga palju vaeva näinud.

Kuna olen füsioterapeut ja ka ise seljavigastuse taustaga ja üritan end pidevalt harida, veedan päris palju aega võimeldes, liikudes, mobiliseerides, venitades. Seda selleks, et oma keha paremini tunda ja oma kliente paremini aidata. Ja päris tihti juhtub see: just siis kui olen tegemas mingit huvitavat venitust, ja arvan, et olen tegemas suurt avastust, leian end tegemast mingit üsna tavalist jooga poosi.

Head vaidlejad suudavad väga hästi jooga maatasa teha, kasutades väljendeid nagu „appeal to antiquity, argumentum ad antiquitatem“ või pidades seda liiga müstiliseks. Esimest siis kasutatakse kui keegi ütleb, et jooga on väga hea „süsteem“, kuna see on tuhandeid aastaid vana. Ja väljend siis tähendab seda, et miski asi pole automaatselt hea ainult selle pärast, et see on pika ajalooga.

Füsioterapeudina olen päris hästi kursis erinevate venitustega, olen ka selleteemalisi koolitusi läbi viinud, seega võiks arvata, et tean, mis räägin, kui ütlen et väga raske on sama efektiivset venitust leida kui jooga omasid.

Seega ma ei saa olla nõus faktiga, et pole vahet liikuvuse parandamiseks, kas teed päevas 30 minutit „tavalist“ venitust (reeglina üks lihas) või mingit joogast inspireeritud venitust. Loomulikult soovitan inimestel mõnikord ka tavalisi, üldtuntud venitusi teha, kuid seda tihti just seepärast, et keerulisematega ei pruugita hakkama saada või ei tunta oma keha nii hästi, et seda turvaliselt teha.

Müstifikatsiooni osas võin skeptikuid rahustada: on väga palju erinevaid jooga vorme, mõni neist äärmiselt raske, lausa akrobaatika piiril, seega kindlasti leiab enda jaoks piisavalt füüsilise. Kui hingamisele keskendumine ja keha kuulamine liigne müstifikatsioon on, siis see on loomulikult teine lugu. Äkki siis olekski vaja veidi „müstikat“ ja oma keha kuulata. Jooga nõuab väga head koordinatsiooni, erinevalt tavalistest venitustest, ja tihti just see ongi see, mida probleemi lahendamiseks vaja.

Üks füsioterapeut ütles väga hästi, et füsioteraapia on tegelikult aju treenimine. Tihti piisabki suures plaanis valu raviks koordinatsiooni parandamisest. Loomulikult võib sel olla palju erinevaid etappe, aga teraapia eesmärk on tihti liigesed-luud-lihased omavahel koordineeritult liikuma panna.

Kas joogas võib end vigastada? Ei tasu arvata et see mingi imemeetod on, loomulikult tuleb vahel mingeid vigastusi ette, näiteks lihase venitusi, harvematel juhtudel sidemete venitusi. Olen isegi hamstringi ning rotaatormanseti üle venitanud. Õnneks võib positiivseid näiteid enam.

Igatahes, tõsisema vigastuse vastu aitab koolitatud ja kogenud instruktori käe all treenimine. Tihti joonistub välja mingi muster – mingi periood kohtan rohkem joogaga seotud vigastustega inimesi ja nende ühiseks jooneks on vähekogenud juhendaja. Samuti ei soovita ma joogaga raamatu järgi tegeleda, kuna see võib õnnetult lõppeda. Mõnede probleemide puhul on lihtsalt vaja teatud liigutusi vältida. Võtmeks ikkagi kvalifitseeritud juhendaja, kes soovituslikult suudab ka ise seda asendit sisse võtta, mis sul teha laseb.

Kogu selle jutuga ei taha ma sugugi öelda, et kõik peaks nüüd ainult joogat harrastama ja kõik muud treeningud nurka heitma. Pigem tahan ma lihtsalt avardada inimeste silmaringi, neid veidi oma mugavustsoonis välja tuua ning innustada proovima erinevaid meetodeid. Õigesti kasutatuna võib isegi paarist jooga asendist piisata selleks, et valusid märkimisväärselt vähendada või funktsiooni parandada. Raskem on neid asendeid ilma välise abita leida.

[url=http://www.teiping.ee/]www.teiping.ee[/url]
georg@teiping.ee

Autor: Georg Laasik