Persoon

Tunne Eesti tegijat: Siim Savisaar

Sellekordses persooniloos teeme tutvust noormehega, kellel on seljataga edukas võistlushooaeg klassikalises kulturismis. Siim räägib meile oma elustiilist, treeningutest, tööst ja toitumisest ning sellest, kuidas ta antud spordialani jõudis ja sellest, milles peitub tema edu saladus. Head vaatamist ja lugemist!

Persoon  |  28.07.16  |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Mis spordialaga Sa tegeled, kaua oled sellega tegelenud?
Valdavas enamuses tegelen jõusaalitreeningutega järjepidevalt juba gümnaasiumi aegadest peale. Korralikum käik sai asjadele antud sõjaväes, kus muuseas lugesin kaanest kaaneni läbi kõik ilmuvad Muscle & Fitness ajakirjad ja samuti meie oma legendaarse eepose „Kulturism kõigile“. Seega korralikumalt on rauda tõstetud nüüdseks ligikaudu 8 aastat, millest julgelt pooled aastad ka lavalaudadel käidud ja klassikalises kulturismis võisteldud.

Mis on teised spordialad läbi aegade, millega oled tegelenud?
Varasemalt olen ma pikemalt tegelenud vaid ujumisega, muud spordialad olid rohkem ühe kooliaasta projektid. Nende seas oli korvpall, karate ja natuke judot. Ujumine on mulle tegelikult kogu aeg meeldinud ja aeg-ajalt saab neid otsi ka praegu basseinis tehtud. Omal ajal ütles isa mulle, et ma püsin väga hästi vee peal, aga kuna varateismeeas oli mul üsna pehme keskkoht, siis polnud seal midagi ka imestada. Viimased paar aastat olen tegelenud ka discgolfiga, mis ühendab minu jaoks kauni looduse, viskamise hasardi ja tervisliku eluviisi.

Kuidas Sa jõudsid antud spordialadeni (kes tutvustas, kuidas tekkis huvi)?
Mu vanemad olid veendunud, et koolilaps peaks end liigutama ja käima sellises trennis, mis teda paelub. Sellest tulenevalt ei olnud üldse oluline talent, huvi ala vastu oli esmane. Sealt ka korvpall ja ujumine, esimene neist oli minu klassis populaarne valik ja ujumine mulle väga meeldis.
Jõusaalitreeninguteni jõudsin ma sisuliselt otse basseinist. Eks kooliajal sai kehalise kasvatuse tundides saalis ka käidud, aga see oli rohkem tirelite tegemine ja hinde peale lõua tõmbamine, mingit tõsisemat kangi ja hantli liigutamist meilt ei tahetud ega õpetatutki. Ujumistrennis oli meil väga hea punt, kellega oleme senimaani head sõbrad, kuid ühel hetkel jõudsid need sõbrad järjest harvem basseini ning siis kadus vaikselt ka motivatsioon seal niiöelda üksi trenni teha. Nii juhtuski, et ühel päeval pakkisin asjad kaasa ja läksin ujumistrenni asemel hoopis jõusaali. Astusin rõõmsalt oma esimesed sammud suurde ja avarasse ruumi, hämmeldusin suurt masinaparki nähes ja tegin seda, mida kõik algajad teevad – act cool ehk tegin targa näo ette ja istusin esimese masina taha, et jätta mulje nagu ma teaks mida teen.
Märkimata ei tohi jätta ka toetavaid vanemaid spordiala valikul. Näiteks käisin ma kooli ajal sageli koos isaga trennis, kes harjutusi selgitas ja näpunäiteid jagas. Vanemad olid oma nooruspõlves treeninud muuhulgas Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna jõusaalis, mistõttu teadmistes mul kahelda põhjust ei olnud.

Mis on Sinu suurimad sportlikud saavutused siiamaani?
Ilmselt kõnekaim neist on au olla Euroopa 7. oma kategoorias, kuigi ma nimetaksin oma suurimaks sportlikuks saavutuseks terve 2016 aasta hooaja. Pikemalt siis Loaded Cup 2. koht, Sweden Grand Prix 4. koht, Eesti Karikavõistluse 1. koht, Balti Matśi 1. koht ja tagatipuks Euroopa Meistrivõistluste 7. koht. Tervikuna oli see raske töö ja vaeva vili ja kuna plaan oli lüüa välisvõistlustele jalg ukse vahele, siis nuriseda oleks patt.

Milline näeb välja Sinu igapäevane toitumine?
Toidukordi on mul laias laastus kuus, millest kolm toekamat ja kolm kõhu õrritamiseks. Hetkerituaal on päeva alustada ühe kena kausitäie korraliku müsliga, kuhu sekka kulbitäis vadakuvalku ja peale piima. Lõunaoode on valgul baseeruv, enamjaolt kas kodujuust või kohupiim. Lõunaks ja õhtusöögiks on sageli lihtne, aga läbimõeldud segu lihast, juurviljadest ja riisist. Ei ole saladus, et enamjaolt on liha näol tegemist kanaga, aga saab söödud ka lõhe, mõnevõrra vähem veise- ja sealiha. Kuna ma treenin õhtupoolsemal ajal, siis lõuna- ja õhtusöögi vaheliseks näksiks on tüüpiliselt riisigaletid, näkileib või ka banaan. Õhtut lõpetan ma dieedivälisel ajal natuke rohkem vabamas vormis, aga rutiinsemalt saab söödud pähkleid, kohupiima, juustu või sinki. Vahel mõni viil head musta leiba on muidugi parajaks õrrituseks.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 



Tunne Eesti tegijat - Egle Eller-Nabi

Persoon | 

Nimi: Egle Vanus: 36 Pikkus: 168 Kaal: 58,5 Kuidas jõudsid nt.bikiinifitnessi juurde: Bikiini fitnessi juurde jõudsin peale oma esimese…


Tunne Eesti tegijat - Õnnela Raudsepp

Persoon | 

Vanus: 46 Pikkus: 167 Kaal: 61 hetkel võistluskaal 59-60 kg Kuidas jõudsid wellnessfitnessi juurde: 2017 aastal…


Tunne Eesti Tegijat - Siim Savisaar

Persoon | 

Vanus: 30 Pikkus: 178cm Kaal: 79 Kuidas jõudsid võistlemise juurde? Tundus huvitava väljundina lisaks tuimale…