29. november 2007

Võitluskunstid – faktid ja fiktsioon

Võitluskunstid faktid ja fiktsioon

Olen juba aastakese vaaginud küsimuse üle, milline võitluskunst töötab ning milline on realistlik. Võitluskunste liigitan võistlussportlikeks ja enesekaitsekõlbulisteks. Samas peab ka aduma, et mõned liigituvad mõlema liigi alla.

Selle artikli kirjutaja kritiseerimisel palun arvesse võtta, et olen püüdnud just enda pilgu läbi (MMA`ka pilgu ja MMA kontseptsiooni läbi) anda objektiivset infot selle kohta mis ja kuidas ning kas töötab.

Võitluskunstide puhul on tähtis endale selgeks teha, mis on see miks üldse selline sport/vabaaja sisustus valiti. Kas eesmärk on end tänaval kaitsta näiteks kui mõni joodik-narkomaan-või-muidu-kõva-mees tuleb muhku norima või siis lihtsalt selleks, et hoida oma testosteroonitase kontrolli all. Saada treeningu abil oma hingele vabadust, rahu ning tasakaalukust?

Valisin võrdluseks sellised alad nagu MMA (Mixed Martial Arts), Tai poks (Muay Thai), kickpoks, poks, maadlus ja kung fu (üldisemalt, ilma alaliikide spetsiifikata).

Proovin välja tuua kõikide alade plussid ja miinused, kriteeriumitena käsitlen:


1) füüsiline koormus (toughness)
2) vaimne koormus (intelligence)
3) funktsionaalsust tänaval 1vs1 ja 1vs2 (functionality)
4) maasvõitlus vs püstivõitluse aspekt ( well rounded or not)
5) võimalikud vigastused (teadaolevad) (aspect of injury)
6) efektiivsus ja eesmärgipärasus (overall effectiveness)
7) agressiivsus skaalal 1-5 (agressiveness)


MMA
+ väga suur füüsiline koormus
+ suur teadmistepagas (Brazilian Jiu-Jitsu + Muay Thai + wrestling)
+ 1vs1 on seni parim, võrreldes teiste võitluskunstidega
+ maasvõitluse teadlikkus (lukkude ja kägistutse näol)
– tänaval 1vs2 või 1vs3 ei ole veel efektiivne
– vigastuste oht liigestele suur (liigeselukud)


Tai poks
+ väga suur füüsiline koormus
+ funktsionaalsus tänaval 1vs1 ja 1vs2
+ väga hea küünarnukkide ja põlvede kasutamise tehnika
– vaimne koormus on piiratud väheste tehnikavõimalustega
– maasvõitluse arusaam puudub
– vigastuste oht on suur (tihedalt KO-sid ja lõike”haavu peapiirkonnas)


kickpoks
+ hea füüsiline koormus
+ funktsionaalsus tänaval 1vs1 ja 1vs2
– vaimse koormuse vähesus
– maasvõitluse arusaam puudub
– vigastuste oht nii pea kui jalapiirkonnas


poks

+ hea ülakeha füüsiline koormus
+ funktsionaalsus tänaval 1vs1 (kuigi piiratult)
+ eesmärgipärasus kõrge
– väga vähene vaime koormus (tehnika on äärmiselt piiratud)
– maasvõitluse arusaam puudub
– suured vigastused peapiirkonnas (kestvalt peapõrutamine)


maadlus
+ väga suur füüsiline koormus
+ hea vaimne koormus (kehamassi manipuleerimise tunnetuslik aspekt)
– pea olematu funktsionaalsus tänaval
– püstivõitluse arusaam puudub
– suur vigastuste oht selja ja kaela piirkonnas.
– minimaalselt destruktiivne (heitepõhine õpe)


Kung Fu

+ suur vaimne koormus (tehnikaid on väga palju)
– füüsiline koormus on madal
– funktsionaalsus tänaval puudub
– maasvõitluse arusaam puudub
– eesmärgipärasus ebaselge

Toon välja ka tabeli mille koostasin, ning mis ehk aitab rohkem struktureerida võitluskunstide valdkondi nende positiivsete ja negatiivsete külgede järgi (1-5 punkti skaalal)


Tegevus
MMA
Muay Thai
Kickpoks
Poks
Maadlus
Püsti
4
5
4
3
1
Maas
5
0
0
0
4
Üleüldine funktsionaalsus
5
3
2
2
2

Kokkuvõtlikult öeldes ja andmeid võrreldes siis võiks julgelt öelda, et kõik oleneb võitluskunsti eesmärgist. Kui Te soovite niisama oma üldfüüsilist vormi parandada valige maadlus. Kui Te soovite uhkeid ja keerulisi ent funktsionaalsuseta stiile harrastada valige kung fu. Kui Te soovite tänaval hakkama saada või oma peret kaitsta ja seda võimalikult efektiivselt siis ma ei oskaks muud soovitada kui võtke ette MMA. Siinkohal pean enda kohustuseks aga hoiatada neid kes tahavad ette võtta MMA tee, minu treener* ütles mulle minu esimisel treeningule, et MMA is fu**ing hard” tol hetkel ma ei mõistnud ega võtnud seda tõsiselt, praegu ma ma ütlen Teile kõigile, et hoidke seda lauset oma silme ees igakord kui trenni lähete.

Ei saa alahinnata poksi ja muay thai ning kickpoksi panust enesekaitsel. Paraku peab tõdema aga, et kui puudub arusaam maas-ja püstivõitlusest kui täisfunktsionaalsest kaitsest siis endale või oma lähikondlastele turvalisust garanteerida on raske. Väidetakse, et 90% löömadest” lõppeb maas..(libastumised, komistamised, löögittõttu kukkumised) seega maasvõitluse valdkonda mitte tunda oleks rumal.

Eesti võitluskunstiühiskond ja -kultuur on veel liiga lapsekingades, et lahti murda ainult püstivõitluse efektiivsuse müütidest. Samas MMA`kad annavad endale ka aru, et MMA on Eestis uus ning kohati veel arusaamatu spordiala. Maasvõitluse aspekt on see, mille ilu ei osata veel hinnata ning mida homofoobiliselt põlatakse.

Samas tulemused ja reaalsus mida MMA näitab on vaieldamatud võitluskunstid on vigadega või siis vähese funktsionaalsuse ja eesmärgipärasusega.

Ma kutsun üles kõiki kes võitluskunstidega tegelevad alustama avalikku diskussiooni selle üle mis töötab mis ei ning mis on iga erineva võitluskunsti valupunktid. Meie kõigi selles valdkonnas evijate eesmärk võiks olla (loe: peaks olema) üksteise toetamine sellel raskel teel** ,sest kõik kes tegelevad mingi võitluskunstiga peaksid teadma, et see on üks üllas tee mis viib hinge (eriti mehehinge) uuele tasemel. Võitluskunst õpetab alandlikkust, sõbralikkust, hingerahu. Annab füüsilist ja vaimset tugevust ning ennekõike pakub kõigile rahuldust ning heaolu läbi omaenda arengu ning saavutuste.

Siinkohal tahaks kõigile veelkord meelde tuletada: vägivald ei kuulu tänavatele, ning parim võitlus on see mis pidamata jäi.


* Priit Mihkelson ( [url=http://www.3dtreening.ee/]www.3dtreening.ee[/url] )
** Bushido e. sõdalase tee

Autor: MEE