Päevitamine ja naha kaitsmine päikese eest
Päevitamine tundub suvel paratamatu — aga mida see tegelikult nahale teeb? Nahk on keha suurim organ ning reageerib päikesekiirgusele tugevamini, kui paljud arvavad. Teades, mis toimub, saad teha teadlikumaid valikuid.
Kuidas päevitamine nahka mõjutab
Päikesevalgus sisaldab kaht tüüpi ultraviolettkiirgust: UVA ja UVB. On ka UVC, kuid see neelatakse atmosfääris enne maapinnale jõudmist. UVB jõuab vaid naha pindmiste kihtideni ehk epidermiseni ja põhjustab päikesepõletust. UVA tungib sügavamale — dermisesse — ning tekitab tegelikult nähtava päevituse.
Kui ultraviolettkiirgus nahale langeb, hakkavad melanotsüüdid tootma musta pigmenti melaniini. Melaniin toimib omamoodi loodusliku päikesevariina — kaitseb rakke. Põhja-Euroopa, sealhulgas Eesti inimestel on nahas aga sageli vähe melaniini, mistõttu on kaitsevõime piiratum.
UVA-d seostatakse peamiselt naha enneaegse vananemisega, UVB-d nahavähi tekkeriskiga. Päevitus on tegelikult nähtav märk sellest, et nahk on stressiga kokku puutunud.
Päikesekiirguse pikaajaline mõju nahale
Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini. Liiga palju päikest põhjustab kortsude varast tekkimist, pruunikaid laike ja nahk muutub õhukeseks ning ketendavaks. Halvimal juhul võib liigne kiirgus põhjustada nahavähki, silmahaigusi ja nõrgestada immuunsüsteemi.
Nahaarstid on arvamusel, et 90% naha välimuse muutustest täiskasvanueas tuleneb päikesekiirgusest — ainult 10% on seotud vananemisega. Selle illustreerimiseks soovitavad nad võrrelda oma nahka mõne vanema sugulase omaga.
Nahavähki haigestumine on viimastel aastatel tõusnud ning kahjuks lõppevad paljud haigusjuhud surmaga. See pole müüt — see on statistika.
Kuidas päevitamine ohutumaks muuta
Täielikust päikesest hoidumine pole vajalik ega mõistlik — D-vitamiin, hea tuju ja Eesti lühike suvi räägivad oma keelt. Küll aga tasub järgida mõnda lihtsat reeglit.
- Kasuta iga päev päikesekreemi kaitsefaktoriga vähemalt 15 — ka pilvise ilmaga. Vali kreem, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.
- Kui plaanid päeva väljas veeta, kanna kreemi iga 2–3 tunni tagant, eriti pärast ujumist või higistamist.
- Otsese päikese käes kasuta kaitsefaktoriga vähemalt 30 kreemi. Sporti tehes eelistage veekindlat varianti.
- Väldi päikese käes viibimist kella 10 ja 16 vahel — siis on kiirgus kõige tugevam.
- Kanna pikki pükse, pikkade varrukatega pluusi ja nokamütsi, kui oled pikalt väljas.
- Kanna päikeseprille, millel on 100% UV-kaitse.
- Hoia kaugemale peegeldavatest pindadest nagu vesi ja lumi — need võimendavad UV-kiirgust veelgi.
- Mõned ravimid — näiteks teatud akne ravis kasutatavad antibiootikumid — suurendavad päikesetundlikkust. Küsi arstilt, kas sinu ravimitel on selline mõju.
Poodides on saadaval isepäevituvad kreemid, mille puhul pole päikest vajagi. Selline päevitus püsib peal 3–6 päeva ja on tervisele ohutum alternatiiv.
Solaariumid on omaette teema. Solaariumis on UV-kiirgus kuni 5 korda tugevam kui loomuliku päikesevalguse puhul. Sagedastel solaariumikasutajatel on suurem nahavähi risk ning nende nahk vananeb kiiremini.
KKK
Kas päevitamine on täielikult kahjulik?
Mitte tingimata — mõõdukas päikesevalgus aitab toota D-vitamiini ja parandab meeleolu. Probleem tekib liigsusest: pikaajaline kaitsmata päevitamine kahjustab nahka kumulatiivselt.
Milline päikesekaitse on piisav igapäevaseks kasutuseks?
Kaitsefaktor 15 on piisav tavalise välistegevuse jaoks. Pikaks päevaks rannas või mägedes tõsta see vähemalt 30-ni ning kanna kreemi iga 2–3 tunni tagant uuesti.
Kas solaariumis käimine on ohutu alternatiiv?
Ei. Solaariumis on UV-kiirgus kuni 5 korda tugevam kui päikesevalguses ning nahavähirisk on tõestatult suurem. Kui soovid pruunistunud välimust, sobivad paremini isepäevituvad kreemid.
Autor: muc
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.
Tule trenni! ArtGym
