Kaido Leesmann 310 kg Eesti rekord lamades surumises
Kaido Leesmann surus Kundas lamades 310 kg ja nihutas Eesti rekordi uude kohta. See polnud lihtsalt suur number protokollis, vaid tulemus, mis pani terve võistluse ümber ühe katse keerlema.
Kundas toimunud Eesti meistrivõistlustel lamades surumises oli õhus tuttav pinge. Saal teab sellistel hetkedel üsna hästi, millal tuleb tavaline hea katse ja millal midagi suuremat. Kui kangile laoti 310 kilogrammi, oli selge, et jutt käib Eesti lamades surumise ajaloost.
Miks Kaido Leesmann rekordiga silma jäi
Lamades surumine on jõutõstmise aladest pealtnäha kõige lihtsam. Heidad pingile, võtad kangi, lased rinnale ja surud üles. Tegelikult on seal vähe ruumi eksimiseks. Randmed, õlad, selg, jalad, hingamine ja kohtunike käsklused peavad kõik õigel hetkel kokku jooksma.
Kaido Leesmann oli juba enne Kundat Eesti läbi aegade parimaid lamades surujaid. Uus tulemus, 310 kg, viis lati veel kõrgemale. Eelmine Eesti rekord kuulus Siim Rastile, kes oli varem surunud 307,5 kg. See tähendab, et Leesmann ei teinud lihtsalt kindlat võitu. Ta võttis üle kõigi aegade suurima raskuse.
Veel üks detail teeb tulemuse eriliseks. Leesmann oli aasta alguses saanud 47-aastaseks. Selles vanuses ei räägita jõuspordis enam ainult nooruse plahvatusest. Loeb aastate pikkune töö, taastumine, tehnika ja oskus valida õige katse õigel päeval.
Kuidas Kaido Leesmann absoluutarvestuse võitis
Leesmann võitis ka absoluutarvestuse. Seal ei vaadata ainult seda, kes tõstis kõige suurema raskuse. Tulemused arvutatakse Wilksi koefitsiendi järgi, mis võrdleb tõstetud raskust sportlase kehakaaluga. Lihtne tõde: suur mees peab tõstma väga palju, aga ka kergem mees võib tugeva suhtega tabelis kõrgele tulla.
Teiseks tuli absoluutarvestuses Hjalmar Mäe, kes võitis kuni 105 kg meeste seas. Tema tulemus oli samuti Eesti rekord: 265,5 kg. See on selline number, mis igas teises võistlusloos võiks vabalt olla päeva pealkiri. Kundas jäi see siiski Leesmanni 310 kg varju.
Kolmandaks jäi absoluutarvestuses Siim Rast. Tema seekordne tulemus oli 295 kg. Rast oli enne võistlust rekordiomanik, nii et meeste raskekaalus oli pinget küllaga. Kui rekord liigub 307,5 kilogrammilt 310 kilogrammini, ei ole see paberil suur hüpe, aga jõutõstmises on 2,5 kg tipus väga päris vahe.
Kaido Leesmann ja teised klasside võitjad
Juuniorite hulgas võitis absoluutarvestuse Kristo Krõlov kuni 93 kg klassist. Tema tulemus oli 212,5 kg. Teiseks tuli Martin Vahtramäe 120+ kg klassist 220 kg-ga ja kolmandaks Karl-Michal Valk kuni 74 kg klassist 160 kg-ga. Need tulemused näitavad hästi, kui erinev võib sama ala olla eri kehakaaludes.
Noorte seas oli absoluutvõitja Mihkel Ruut kuni 120 kg klassist. Tema sai sirgetele kätele 180 kg. Teise koha võttis Andri Eric Külaviir kuni 83 kg klassist, kes püstitas Eesti noorte rekordi 157,5 kilogrammiga. Kolmandaks tuli Kermo Pärn kuni 66 kg klassist 112,5 kg-ga.
Masters klassides jagus tugevaid nimesid mitmesse vanuserühma. M1 vanuseklassis ehk 40-49-aastaste seas võitis Kaido Leesmann. M2 klassis, 50-59-aastaste hulgas, oli parim Kalev Martsepp. M3 ja M4 vanuseklassides võitsid vastavalt Raul Randmäe ja Mihkel Laurits.
Naiste absoluutarvestuses võitis Marianna Bogdanova kuni 57 kg klassist 80 kilogrammiga. Teine oli Carolin Siimenson kuni 84 kg klassist 92,5 kg-ga ja kolmas Laura Lenbaum kuni 72 kg klassist 85 kg-ga. Ka siin on näha, et absoluutarvestus ei tähenda ainult suurimat raskust, vaid tulemust kehakaalu taustal.
Mida Kaido Leesmann tulemus jõusaalis õpetab
Ei peagi. Aga Leesmanni tulemus tuletab meelde midagi lihtsat: tugevus kasvab pika aja jooksul. Mitte ühe ägeda kuu, vaid aastate kaupa tehtud tööga.
Lamades surumises ei piisa ainult rinnalihasest. Tugev selg aitab asendit hoida. Jalad annavad pingil stabiilsuse. Õlad ja triitseps peavad koormuse välja kannatama. Kui üks osa jääb nõrgaks, hakkab suur raskus kohe vigu välja näitama.
Ausalt öeldes on rekordite puhul kõige kasulikum vaadata mitte ainult numbrit, vaid teekonda. Leesmann lisas kangile kilosid ka vanuses, kus paljud harrastajad hakkavad juba mõtlema, et parim aeg on möödas. See on hea meeldetuletus: jõutreeningus loevad järjepidevus, tehnika ja targalt valitud koormus.
Kui treenid ise lamades surumist, tasub sama loogika väiksemas mõõdus üle võtta. Pane kirja tööseeriate raskused. Ära vaheta kava iga kahe nädala tagant. Hoia õlad kontrolli all ja õpi pingil tugevat asendit looma. Rekord ei sünni ainult rekordipäeval.
KKK: Kaido Leesmann ja 310 kg rekord
Kui palju Kaido Leesmann Kundas surus?
Kaido Leesmann surus lamades 310 kg. Sellega püstitas ta uue Eesti rekordi ja ületas varasema 307,5 kg rekordi.
Kes oli absoluutarvestuses teine?
Teise koha sai Hjalmar Mäe, kes võitis kuni 105 kg meeste klassi tulemusega 265,5 kg. Ka see oli uus Eesti rekord.
Miks kasutatakse Wilksi koefitsienti?
Wilksi koefitsient aitab võrrelda eri kehakaalus sportlasi. Nii saab absoluutarvestuses hinnata, kelle tulemus oli kehakaalu suhtes kõige tugevam.
Autor: EJTL
Tule trenni! ArtGym
