Treening

Kiirendusest täiskiiruseni… II osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Kuidas sprinditehnikat säilitada või edasi arendada? Selleks on erinevad jooksudrillid ja harjutused. Tehnika hindamiseks tuleb analüüsida videosid oma jooksudest. Biomehhaanika paikasaamine on kiirjooksu puhul ülioluline.

Sprintimise tehniline ja neuroloogiline edasiminek või täiustumine tuleneb kahest faktorist – lihastevaheline koordinatsioon ja lihasesisene koordinatsioon. Lihastevaheline koordinatsioon tähendab lihaste omavahelist koostööd sprintimise ajal ehk koos toimimist ja toimetamist vaadeldava tegevuse osas. Lihasesisene koordinatsioon tähendab lihasesiseste struktuuride kooskõlastatud toimimist ja tegevust. Mida parem on nii lihastevaheline kui lihasesisene koordinatsioon, seda suuremat jõudu on lihas vaadeldavat liigutustegevust teostades võimeline produtseerima.

Kui esmalt õpitakse uus tegevus või tegeletakse mõne spordiala tehnika õppimisega, siis tehniliste oskuste paranemine tuleneb valdavalt lihastevahelise koordinatsiooni paranemise arvelt. Näiteks, kui väike laps õpib roomama või kõndima, siis ta kukub liikudes hästi sageli ja väga kergelt, kuna kaotab tasakaalu. Mida enam ta õpib nendes toimingutes osalevaid lihaseid kontrollima, seda suurem edu teda selle liigutuse või liikumise õnnestumises saadab. Kui liigutus oma algselt struktuurilt omandatakse, hakatakse edaspidi selles õpitud tegevuses muutuma kiiremaks, jõulisemaks ja tugevamaks, milles mängib järjest suuremat rolli lihasesisene koordinatsioon ja selle täiustumine (lihaskiud õpivad koos töösse rakenduma, paraneb impulsseerimise sagedus ja aktiveeruvad uued motoorsed ühikud).

Treeninguga seostuvad erinevate koordinatsioonide täiustumised nii, et kui me omandame uut tehnikat või õpime uut liigutust, üritame vähepraktiseeritut täiustada, siis algfaasis võiks pöörata suuremat tähelepanu just lihastevahelise koordinatsiooni parandamisele ja seda sagedamate treeningute näol. Sama kehtib ka tegelikult jõutreeningu korral, algajad arenevad kõige paremini ja kõige kiiremini treenides sama harjutust isegi kolmel korral nädalas, kusjuures see edasiminek tuleb peaaegu, et täielikult lihastevahelise koordinatsioonimehhanismide tõhustumise (õpitakse kasutama ainult soorituseks vajalikke lihaseid ja mittevajalikke välja lülitama) arvelt. Kui tehniliste elementide või uue liigutuse sooritamise osas muututakse vilunumaks ja motoorsed seosed kinnistuvad ei ole suur treeningusagedus enam niivõrd kriitilise tähtsusega. Järjest enam hakkab lihastevahelise koordinatsiooni täiustumise potentsiaali ammendudes soorituse edasine paranemine sõltuma konkreetsete liigutuses osalevate lihaste jõust ja võimsusest (areng hakkab sõltuma enam lihasesisestest koordinatsioonimehhanismidest). Treeningutel muutub nüüd järjest tähtsamaks intensiivsus ja selle tõstmine, mitte niivõrd treeningkordade arvu suurendamine. See on ka põhjus, miks näiteks keskmise tasemega sportlased ja eliittase saavutab häid tulemusi ka kahe treeninguga nädalas, samal ajal, kui algajad treenivad minimaalselt kolme treeningkorraga nädalas.

Kiiruse treening…vähem on rohkem

Sprint on suure intensiivsusega tegevus, oluliselt erinev pikamaajooksust. Sellel tegevusel on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. Kui te olete sprinter, siis iga kord kui te sprindite, peaks eesmärgiks olema joosta ikka kiiremini kui eelmisel korral. Kiirjooks on suure intensiivsusega (vähemalt peaks olema) ning seeriate vahel tuleb puhata täielikult. Sprintimine väsinuna parandab küll teie sporlikku vormisolekut, pigem vastupidavuse mõttes, kuid ei muuda teid enam kiiremaks. “Niipea, kui tehtaval kordusel (lõigul) hakkab kiirus kukkuma, võrreldes eelmiste lõikudega, peaks lõigutreeningu selleks korraks lõpetama (Baggett, lk. 9). Pidage meeles, et kui me treenime kiirust, siis peaks eesmärgiks olema see, et sportlane on värske, on võimeline täispingutuseks ja ei ohverda väsimusele tehnikat.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Arthur Jonesi alguärased HIT treeningu teesid

Treening | 

2. Iga harjutuse jaoks vali tööraskus, mis võimaldab teha 8-12 kordust ühtlase, aeglase üles-alla liigutustega. KUI sa ei suuda 8 kordust…


Arnold Tokko: golf on saladus, kuidas elada 100-aastaseks!

Treening | 

Golfiga alustas koos abikaasaga Tokko ise alustas golfi 2010. aastal koos oma abikaasa Merle Tokkoga ning koos tehti green card Niitvälja…


TAASTUMISTEHNOLOOGIA REVOLUTSIOON - UUS HYPOXI® BARO-TRAINER

Treening | 

Esitleme uhkusega tehnoloogilist läbimurret taastumise ja rehabilitatsiooni…