Varia

II Vananemise sümptomid

Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks. Autorid: Dr Rafael Santonja ja Bernardino Lombao. Väljaandja: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit.

Varia  |   |  tekst:  |  fotod: EKFL  |  Kommenteeri

Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks

Vananemise põhjused ja viis on meile senini mõistatus. Paljud teadlased on selle kulgu uurinud ja välja töötanud mitmeid erinevaid teooriaid, mille üle veel vaieldakse või mida veel uuritakse, mistõttu me nendel pikemalt ei peatu, kuna see raamat on ilmselgelt praktilise suunitlusega. Vananemisega kaasnevad väga kergesti äratuntavad füsioloogilised sümptomid. Mis veelgi olulisem – need on ka hõlpsasti kontrollitavad ja/või muudetavad:
• dehüdratatsioon,
• närvisüsteemi vananemine,
• luude hõrenemine,
• kõhrede vananemine,
• rasvavaba lihasmassi vähenemine ja
• südame ja veresoonkonna vananemine.

Dehüdratatsioon. Väikelapsel moodustab vesi 70% tema kehakaalust, eakal inimesel jääb see alla 60%. Dehüdratatsioon on seotud vananemisega. Suurema veesisaldusega inimene näeb noorem välja, vedelikku kaotanud inimene aga vanem. See, mida naha niisutamisest ja niisutavatest kreemidest rääkivad naised väga hästi teavad, kehtib kogu organismi kohta. Vesi on eluks ja seega ka elukvaliteedi jaoks hädavajalik element. Terve täiskasvanu peab tarbima päevas üle kahe liitri vett. Sealjuures on vee kvaliteet väga oluline – aina enam arutletakse kahetsusväärse olukorra üle, mille on põhjustanud paljudes linnades sobimatute joogiveepuhastusmeetodite rakendamine.

Vesi on üks olulisemaid toitaineid ja eluks hädavajalik. Kaks kolmandikku meie kehast moodustab vesi. Võime elada kaua aega ilma söömata, ent veeta sureksime mõne päevaga. Üle 2% vedelikukaotus võib esile kutsuda muudatusi organismi soojusregulatsioonis. Üle 3% vedelikukaotuse puhul tekiksid keha talitlushäired ja ainevahetushäired, üle 6% vedelikukaotus võib põhjustada surma.

Vedelikukaotuse puhul kehatemperatuur tõuseb ja muude eluks vajalike ainete hulgas kaotatakse peale vee ka kaaliumit ja naatriumit. Istuva eluviisiga inimesed peaksid õige vedelikusisalduse säilitamiseks jooma päevas keskmiselt 1,5 liitrit vett. Kehalise tegevuse puhul vajadused suurenevad, sest end liigutades ja higistades kaotatakse rohkem vett ja soolasid, mistõttu tuleb vett rohkem tarbida – intensiivse kehalise tegevuse korral isegi 2–2,5 liitrit päevas.

Kõnealused vajadused on erinevad ja sõltuvad näiteks kliimast (loomulikult on kõrgema temperatuuri juures vedelikuvajadus suurem), kehalise tegevuse liigist (pikemaajaliste ja intensiivsemate tegevuste puhul nõuavad meie rakud rohkem vett), vanusest, geograafilisest asukohast (kõrgus, rõhk), soost, toitumisest (kas on söödud soolaseid või magedamaid toite) jms.

Paljud inimesed ei tea, kui oluline mõju on veel meie tervisele. Inimesed ei arvesta sellega, et vesi on üks kuuest põhitoitainest. Arvatakse, et vesi on mingi ebaoluline jook, kuigi tegelikult on vesi asendamatu.

On palju tervislikke ja füüsilisi põhjuseid, miks nii lapsed kui ka täiskasvanud peavad tarbima vett. 60% meie kehast moodustab vesi ja meil tuleb säilitada seda vedelikukogust, et rakud ja organid hästi toimiksid. Näiteks vereringesüsteemis voolab veri, mis koosneb enamjaolt veest, ka meie rakud koosnevad suuresti veest – seetõttu ongi väga oluline iga päev kaotatud vesi uuega asendada.

Meie keha kasutab vett ka toitainete energiaks muutmisel, jääkainete väljaviimisel, kehatemperatuuri reguleerimisel ning organismi varustamisel toitainete ja hapnikuga. Et hästi toimida, vajavad vett organismi kõik süsteemid alates sigimisest energiatootmiseni, toksiinide väljaviimisest ja soojusregulatsioonist rääkimata.

Piisava koguse vee tarbimine võib pikemas perspektiivis ka tervisele kasu tuua. Mõned teadlased arvavad, et vedelike ja eelkõige vee õige tarbimine mõjub hästi neerukivide, rinnanäärmevähi, käärsoole ja kuseteede haiguste ning ka mitraalklapi prolapsi ennetamisele. Piisavas koguses vee tarbimine võib muu hulgas aidata vähendada laste ülekaalulisust ja hoida vanemate inimeste tervist.

Vee kvaliteet

Leida puhast selget joogivett on raskem, kui me ette kujutada oskame, ning selle kvaliteeti ei tohiks üheski maailma paigas endastmõistetavaks pidada. Arengumaad, vananenud kanalisatsioonisüsteemid, keskkonna saastatus ja mikroorganismide kasvav vastupanuvõime veepuhastusmeetoditele on ühed kõige tavalisemad probleemid. Saastatud vett võib leida igal pool, mitte ainult suurtes linnades. Turvalisuse puudumine vee tarbimisel kujutab ohtu kogu maailmas.

Palju pööratakse tähelepanu keemilistest ainetest ja metallidest saastatud veele, ent tegelikud probleemid on hoopis nakkushaigused. Paljud haigusetekitajad tulevad koju desinfitseerimata veetorustike kaudu. Praegu on ainus alternatiiv pudeldatud vesi ja kodused veefiltrimissüsteemid, mis on vaid ajutised lahendused. Saastatud vee joomine võtab meie organismilt võimaluse puhastuda. Lisajääkained kuhjuvad organismis ja see kasutab nende töötlemiseks aina enam energiat.

Kesknärvisüsteemi vananemine

Kesknärvisüsteem, nagu ka mis tahes muu inimkeha organ või kude, teeb ajaga läbi mitmeid morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Eesti kulturismi ja fitnessi ajaloolised hetke

Varia | 

1918Georg Lurich võidab Petrogradis korraldatud kehailu võistluse. 1937 – Sündis kulturismipisiku levitaja Eestis…


"Treeneritest"

Varia |  (4)

Ei ole just palju vaja vaeva näha et leida keegi kes reklaamib toitumiskava/treeningkava selle ja selle hinnaga. Mida aeg edasi, seda populaarsemaks…