Millist hunti sina toidad?
Millist hunti sina toidad?
Vana Cherokee indiaanlane rääkis kord oma lapselapsele: “Mu poeg, iga inimese sees on kaks hunti, kes võitlevad ja kaklevad omavahel iga päev. Üks hunt on saatanast ja paha hunt. Paha hundi omadused on kõik meie nõrkused, isekus, laiskus, ülbus ja alaväärsus. Teine hunt on hea hunt, keda iseloomustab tugevus, raske töö tegemise võimekus, tagasihoidlikkus, endast parima andmine ja visadus.”
Poiss mõtles selle peale pikalt ja siis küsis: “Vanaisa, kumb hunt võidab?”
Vana mees vastas: “Võidab see, keda sa rohkem ja paremini toidad.”
Tetrise efekt
Sinu edukuse tase on suuresti määratud selle poolt, kuidas sa maailma näed. Meie aju õpib funktsioneerides talletama teatud kindlaid seoseid . Seda nimetatakse tetrise efektiks. Ühes uurimuses tehti kindlaks, et inimesed, kes mängisid palju vanakooli videomängu “Tetris”, hakkasid elu igas aspektis nägema omavahel seostuvaid ehitusplokke, seosed tekkisid alates telliskivi seinte vaatamisest kuni linnaplaanideni välja. Seoste loomise võime tulenes “Tetrise “ mängimisest ajusse talletunud võimekusest otsida/leida teatud seoseid ja struktuure.
Selliseid seoseid ja mudelite talletumist tekib tegelikult igast tegevusest, millele me põhjalikumalt keskendume. Kui meie põhitöö tähendab suures osas vigade otsimist ja leidmist, siis see omadus ja võimekus tuleb tõenäoliselt meiega ka koju kaasa. Antud näite korral ei pruugi see kasuks tulla, kuna nii on suur tõenäosus, et me õpimegi elus keskenduma üksnes negatiivsetele asjadele ja ei näe tihtipeale häid asju enam üldse.
Hea uudis on see, et me õpime talletama ka häid suhtumuslikke ja käitumuslikke skeeme. Õppige elus häid asju nägema ja te hakkate häid asju järjest rohkem nägema ning avastama. See tähendab ka häid võimalusi enese arendamiseks ja täiustamiseks (boonuseks ei ole te tõenäoliselt sellise võimekuse arenedes enam ka nii pahur kui varem).
Tetrise efekti rakendamine võib olla võimas tööriist ka meie treeningutel. Kas te näete maailma ja selle raskusi takistuste/vabandustena või võimalustena? Kas te suhtute alaliselt oma trenni pigem stiilis, et “ma ei saa kükkida”, “vajan jälle rämpstoidukorda” või otsite hoopis võimalusi, kuidas oma treeningus ja toitumises paremaks minna ehk näete raskustes arenguvõimalust? Mõlemad on harjumused, üks on vabanduste leidmine, teine võimaluste otsimine. Üks takistab teie arengut, teine kiirendab teie edasiminekut ja eesmärkideni jõudmist. Kas sa oled vabanduste otsija või võimaluste leidja?
Mõtle, kuidas sina väljakutsetele vastu astud? Kas sa hakkad raskusega silmitsi seistes otsima võimalusi, kuidas sellest jagu/üle saada või hakkad sa automaatselt leidma vabandusi tekkinud takistusega üldse mitte silmitsi seista?
Mulle meeldiks arvata, et kõik tõsised ja pühendunud harjutajad kuuluvad esimesse kategooriasse. Me peaksime mõistma, et iga raskuse või väljakutse teisel pool ootab meid võimalus. Jõusaalis õpitud raskuste ületamised ja oskus raskusi ületada, neile vastu panna kandub üle meie elu igasse valdkonda. Palju on neid, kes löövad raskuste ees araks, nad leiavad vabandusi ja toidavadki seeläbi enda sees olevat halba hunti. Nii muudetakse ennast tahtejõuetuks, haletsusväärseks ja kaotajaks.
Tõlkijalt: olen oma noortele õpilastele korduvalt sama rääkinud. Võime füüsilisi katsumusi ületada, sellest visadusest tulenev tahte karastumine kandub üle igasse meie elu valdkonda. Kaotamisest ja allaandmisest saab väga kergesti harjumus, eriti veel, kui selle tagajärjed koheselt tuntavad ei ole. Midagi ei juhtu, kui sa jääd mõned korrad kooli kehalise kasvatuse tunni võidujooksus viimaseks või kui sa vahest väga harva pistmise pärast katkestad. Aga, kui see hakkab juhtuma regulaarselt, siis ühel hetkel aastate möödudes ja elule tagasivaadet tehes võid avastada, et sa oled kogu oma elu elanud kaotades, katkestades, pooleli jättes ja allaandes.
Niisiis, Tetrise efekt tähendab seda, et asjad, millest te mõtlete ja millele te keskendute hakkavad endast igas olukorras märku andma. Mõtlemise. käitumise ja suhtumise skeemid, mis kord talletunud hakkavad avalduma kõikides tegevustes. Talletunud mõtlemismudelid ja harjumuslikud skeemid kujundavad meid, mõjutavad meie käitumist, mõtlemist ja isegi välimust. Kas sina programmeerid ennast võimalusi leidma või vabandusi otsima?
Teiste sõnadega, millist hunti sina toidad?
[url=http://www.t-nation.com/powerful-words/which-wolf-are-you-feeding]Allikas[/url]
Autor: Janar Rückenberg (tõlge)